Läbivate teemade käsitlemisvõimalusi
Leelo Tiisvelt
01.05.2011
TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse läbivate teemade kogumik
Viimase poole sajandiga on inimeste emotsionaalne seotus ühiskonnaga muutunud tihedamaks. Kogu maailm jookseb Interneti kaudu meie tuppa, elame permanentselt võrgustikus, mis mähib meid üha rohkem endasse. Inimene ei tule reaalselt selle informatsioonihulga töötlemisega enam toime. Oma negatiivse jälje jätab ka see, et kommunikatsioonivahendite kaudu tajume elukeskkonna väljakurnatust rohkem kui me seda silmadega enda ümber vaadates märgata suudame. Teisalt oleme kursis võimaluste rohkusega, kuid meid piirab ressursside nappus. Sellises võimalusterohkes keskkonnas toimetulekuks ei piisa aineõpetuse kaudu antavatest teadmistest ja oskustest, määravaks saab inimese suutlikkus teha valikuid ja langetada mõistlikke otsuseid.
Õppekava üldosas rõhutatakse, et uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Haritud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. Inimeseks ja kodanikuks kasvamisel on olulised aine- ja valdkonnaülesed pädevused. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
Üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks on läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, elukestevõpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada ning nendega arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel.
Õpikeskkond
Eeldused läbivate teemade realiseerimiseks peituvad õpikeskkonnas, mis peab olema korraldatud nii, et õpilased saaksid harjutada toimetulekut ühiskonnas. Kool peab pakkuma tingimused, milles õpilastel on võimalus võtta vastutus, arendada loovat mõtlemist, luua seoseid, teha koostööd ja anda hinnag oma tegevusele. Kõigepealt tuleb kaardistada olemasolev õpikeskkond, kooli vaimsed, sotsiaalsed ja füüsilised tingimused, mida võib tõlgendada kui valmisolekut läbivate teemade realiseerimiseks.
Läbivate teemade realiseerimise võimalused:
1. aineõpetus
2. valikained
3. õppeaineid lõimiv loovtöö 3. kooliastmes
4. uurimistööd gümnaasiumiastmel
5. koostöö kooli pidaja, paikkonna asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega
6. koostöö teiste õppe- ja kultuuriasutustega ning kodanikuühendustega
7. Osalemine maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides
1. Aineõpetus
Aineõpetus on õpilase arengu teenistuses, mitte eesmärk omaette. Õpetaja saab läbivaid teemasid realiseerida mitmekesise meetodite pagasi kaudu. Aktiiv- ja projektõpe eeldavad õpilastelt organiseerimis- ja koostöövõimet, oskust kaasa mõelda ja otsuseid teha. Neid meetodeid järjekindlalt kasutades juhib õpetaja oma õpilased teadlikult elukestva õppe suunas ja pakub õpilastele võimalust olla ettevõtlikud ja algatada uusi ideid, olenemata ainest või teemavaldkonnast, mille puhul seda kasutatakse. Sama eesmärki täidavad mõttekaardid. Õpimapp võimaldab õpilasel jälgida iseenese arengut ja on oluline samm karjääriplaneerimise ja elukestva õppe teel. Teabekeskkonnas toimetavad õpilased kogu aeg, otsides täiendavat informatsiooni Internetist ja erinevatest teatmeteostest. Väärtused ja kõlblus on fookuses iga kord, kui õpilased vormistavad või esitlevad oma töid ja projekte või peavad koostööd tehes arvestma kaasõpilaste erinevate vajaduste, võimete ja huvidega.
Näide: Läbivate teemade reliseerimine kehalise kasvatuse ainekava kaudu
Läbivad teemad: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. Loodi tingimused liikumist väärtustava ning kaaslasi arvestava hoiaku kujunemiseks.
Koolis korraldati aineteülene (kehaline kasvatus, muusikaõpetus ja käsitöö) ülekooliline projekt „Miss Graatsi“ 4.-12. klassidele. Õpetajad lootsid tuua kehakultuuri juurde ka need tüdrukud, kellele ei meeldi eriti sporti teha. Otsustati, et klass valib vahendi (rõngas, pall või lint), muusika, loob kava ja kombineerib kostüümid ise. Õpetaja jälgis ohutusnõuetest kinnipidamist erinevate vahendite käsitsemisel ning oli juhendaja ja nõuandja rollis. Lisaks vahendiga kavale võis rühm ette valmistada ka vabakava, kui selleks aega jäi. Tüdrukute lemmikuks kujunes lint, paljud tüdrukud hoidsid seda käes esmakordselt. Konkursiks valmistuti kehalise kasvatuse tundides.
Kuna varem polnud keegi oma võimlemiskavu koolikaaslastele esitanud, esines alguses vastuseisu. Põhjused olid erinevad: häbeneti oma keha, toodi ettekäändeks rütmitunde puudumist, lavahirmu, mitmed murdeeas tüdrukud olid põhimõtteliselt vastu. Entusiasm tõusis, kui hakati vahendeid katsetama, muusikat valima, jõukohasid elemente otsima ja kava kokku panema. Publiku ees esinemine motiveeris isegi nädalavahetustel pingutama ja ennast kokku võtma.
Konkursipäeval oli aula puupüsti rahvast täis, ootusärev meeleolu valitses nii siin- kui sealpool eesriiet. Pinged võttis maha üks endine Eesti tasemel tippvõimlejast kehalise kasvatuse õpetaja, kes esines lühikese pallikavaga, mis soojendas publiku üles ja edasi võeti kõik kavad vastu siira heakskiidu ja vaimustuskisaga. Tunti rõõmu muusikast, liikumisest ja publikust. Üritus oli vaheldusrikas omanäoliste kavade, kirju muusikavaliku ja fantaasiaküllaste kostüümide poolest. Lisaelevust tõi videomontaaž professionaalide etteastetest, mis ei mõjunud mitte tasemevahe rõhutamisena, vaid pigem tunnistusena sellest, et kui tunne on hea, pole oluline, kas laval on professionaal või asjaarmastaja.
Näide: Läbivate teemade reliseerimine inglise keele ainekava kaudu
Läbiv teema kultuuriline identiteet. Õpilastele loodi tingimused suhtlemiseks inglise keeles ja inglise keelt kõnelevate maade kultuuri tundmaõppimiseks.
Projekti English Club sihtgrupp oli 9. klass. Keeleõppe puhul on oluline suuline eneseväljendus, kuid selle arendamise jaoks kipub klassiruumis aega väheks jääma. Projekti eesmärk oli võimaluste loomine inglise keele praktiseerimiseks. Klubi külalisteks olid iga kord erinevad inglise keelt emakeelena kõnelevad huvitavad inimesed. Noored said uusi teadmisi teise kultuuride ja maade kohta ning suhtlesid esineja ja koolikaaslastega inglise keeles. Enamik külalisi oli pärit Ameerika Ühendriikidest või ka Kanadast. Tagasisideküsitluse põhjal leidis suurem osa õpilastest, et klubi külalised pakkusid huvi, nad said piisavalt inglise keeles rääkida ja keelekasutus paranes. Positiivsena toodi välja fakt, et klubis polnud võimalik suhelda eesti keeles.
2. Valikained
Läbivate teemade taotlusi saab kool toetada valikainete programmi kaudu. Võib võtta eesmärgiks koguni kõigi valikainete sidumise läbivate teemadega. Sellised kursused on näiteks karjääri planeerimine, informaatika, keskkonnaõpetus, usundilugu, eetika, kultuurilugu, riigikaitse, ettevõtlusõpetus jne.
Näide: Läbivate teemade realiseerimine valikaine meedia- ja suhtekorraldus kaudu
Läbivad teemad on teabekeskkond, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Luuakse tingimused tegutsemiseks teabekeskkonnas, meediaga seotud erialade tundmaõppimiseks ja organiseerimistegevuseks eesmärgiga valmistada konkreetne produkt.
1. Sissejuhatus meediasse ja suhtekorraldusesse koos praktiliste ülesannete ja õppekäikudega.
Tundidesse kutsutakse meedia- ja suhtekorraldusvaldkonnaga seotud külalisi. Kursuse jooksul tehakse tutvust kõikide meediavaldkonna elukutsetega: ajakirjanik, toimetaja, küljendaja, reporter, režissöör, heli- ja valgustehnika, saatejuht, suhtekorraldaja, ürituse turundaja jne. Tutvutakse kaasaegsete meediavõimalustega: suhtekorraldus, raadio, TV, suhtlusvõrgustikud, toimetamine-küljendamine-kujundamine-reklaam, meediaeetika; huvigrupid meedias: kes on meedia tag; keeleline manipuleerimine – miks meedia „valetab“; intervjueerimine ja intervjuude andmin; mida teha, kui meedia teeb liiga
2. Filmikool.
Õpitakse tundma lihtsamaid montaažiprogramme, peatutakse filmitegemise nii teoreetilisel kui praktilisel poolel. Suur osa sellest kursuses on praktiline: õpilased ise valivad materjali, mis neid puudutab, filmivad materjali üles, monteerivad ning helindavad. Filmikooli läbiviimist toetavad osaliselt professionaalsed filmitegijad. Selle kursuse osa lõpuks on igal kursuslasel valminud kuni 5minutiline lühifilm kas individuaalselt või paaristööna.
3. Trükimeedia.
Käiakse läbi kogu protsess ajalehe kavandamisest kuni valmimiseni. Õpilased ise planeerivad oma tegevusi. Selle kursuse osa lõpuks valmib meediaõpilastel ühistööna üks koolilehe number. Kursuse raames toimub ka meediaseminar, millest võtavad osa kõik meediaõpetuse kursuse valinud 10. klassi õpilased ning meediaõpilased ja -õpetajad naaberkoolidest. Seminari eesmärgiks on täiendada õpilaste meedia-alaseid teadmisi ning anda võimalus esitada küsimusi oma ala ekspertidele. Seminari külalisteks on olnud saatejuhid, ajalehtede peatoimetajad, filmieksperdid, kirjastuste juhid, produtsendid.
Kursuse lõpukson õpilasel selge arusaam kaasaegse meediamaailma võimalustest ning ohtudest ning praktilised oskused ise meediavaldkonnas efektiivselt ja tulemuslikult tegutseda.
3. Õppeaineid lõimiv loovtöö
Õppekava annab läbivate teemade sidumiseks erinevate õppeainetega ühe konkreetse võimaluse, selleks on loovtöö, mille peavad kõik põhikooli õpilased sooritama III kooliastme jooksul. Gümnaasiumilõpetaja võib loovtöö valida üheks oma koolieksamiks.
Loovuse sisu on hoopis laiem kui kooliinimesed seda tavapäraselt on harjunud hindama. Loovust seostatakse eelkõige ikka kunsti- ja oskusainetega, aga matemaatika ning loodus- ja sotsiaalained pakuvad täpselt sama palju loovusele toitu, isegi rohkem. Loovuse all mõeldakse eeskätt uute seoste leidmise ja terviku mõistmise võimet, et luua olemasolevate mudelite baasil midagi innovatiivset. Tänased ärijuhid peavad loovust tulevikus edukaks olemise kõige olulisemaks eelduseks. Sellisele järeldusele jõuti portaali www.juhtimine.ee andmetel IBM´i poolt selle aasta kevadel tippjuhtide hulgas läbi viidud ulatusliku uuringu käigus. Ja selliseid uusi mudeleid vajab maailm kiiresti, sest inimene muutub üha mugavamaks, liikuvamaks ja nõudlikumaks, aga ressursid hakkavad otsa saama. Õpetajad ei taju veel päris täpselt, et ootused on seotud nendega, sest loovust ikka veel pigem näljutatakse kui toidetakse. See on ka mõistetav, sest valla päästetud loovust on raske ohjeldada, õpetajad ei oska sellega toime tulla ja seetõttu tahetakse püsida turvalistes raamides. “Aga kui see on teravas vastuolus sellega, mida homses ühiskonnas vaja on?” küsib portaali juht Indrek Maripuu.
Loovtööd kavandades avaneb õpilase jaoks mitmeid valikuid:
· ainevaldkond ja teema
· individuaalne, paaris- või rühmatöö
· väljendusviis
Põhikooli õpilane vajab valikute tegemisel täiskasvanu suunamist, sest tal ei ole veel piisvalt kogemusi, et need kolm aspekti kokku viia. Õpilase soovi tuleb austada ja leida võimalus tema aitamiseks ka sellisel juhul, kui kooli töötajate hulgast on keeruline juhendajat leida ja püstitatud ülesande teostamine tundub esmapilgul ebarealistlik. Õpetajad, kes juhendavad loovtöid, peavad suutma endas maha suruda kiusatuse pärssida noorte loovust. Õpilane on võimeline oma mõtteid korrastama ja reaalsusega arvestama, kui õpetaja nõuab temalt selget eesmärgipüstitust ja täpset tegevuskava. Õpilane peab ettevalmistusetapis ise jõudma ostusele, kas teema, grupi suurus ja väljendusviis on sobivalt valitud.
Näiteks soovib õpilane geograafia loovtööna korraldada loodusfotode nätuse, sest perre on hiljuti ostetud professionaalne kaamera. Proovifotosid tehes aga selgub, et noorel puuduvad oskused kaamerat käsitseda ja fotosid töödelda. Õpilane peab ise suutma oma võimalused läbi analüüsida. Kui tal ei ole võimalik leida aega spetsiifiliste oskuste omandamiseks, siis ei ole otstarbekas fotonäitust korraldada. Õpetaja roll on panna õpilane ise oma võimalusi kaaluma ja erinevaid alternatiive välja pakkuma, ta saab olla vaid suunaja ja osav läbirääkija, et õpilane ei tunnetaks oma idee alaväärtustamist. Alati peab jääma õpilasele lootus, et kunagi saab ta teostada ka selle töö, milleks ta praegu veel valmis ei ole.
Koolidel ei saagi olla piisavalt selliseid õpetajaid, kes kõigi õpilaste ideedega kaasa suudaksid minna, sest neil ei pruugi olla vastavat pädevust. Juhendaja peab olema valdkonna professionaal ja pedagoog, kellel on aega ja tahtmist pühenduda. Loovtööde korraldamine on kindlasti ka logistilisel keerukas, aga peamine, millele keskenduda, on siiski see, et noored saaksid teostada oma ideid, mitte õpetaja poolt väljapakutut. Siinkohal tulebki pöörduda õpikeskkonna kaardistamise juurde ja analüüsida oma ressursid läbi. Mida rohkem on koolil koostööpartnereid, seda rohkem on võimalusi leida asjatundlikke juhendajaid. Kui koostööks pakutav keskkond on motiveeriv, leiab juhendajaid nii vilistlaste, vanemate kui ka paikkonna aktiivsete kodanike hulgast ja näiteks ka Tagasi kooli projekti raames. Tänases innovaatilises ja koostööle orienteeritud maailmas leidub võimalusi ka erinevate programmide ja projektide näol, mida pakuvad näiteks Junior Achivement, Tiigrihüpe, ministeeriumid ning erinevad ühiskondlikud organisatsioonid ja äriettevõtted. Samuti viivad ülikoolid ja kutseõppeasutused oma järelkasvu pärast muretsedes õpilaste sihtgrupi vanust üha allapoole.
Loovtööde kultuur paneb aluse reaalsele eesmärgistatud koostööle tulevaste talentide leidmiseks. Kool saab panustada loovusesse juba palju varem, juba siis, kui tulevased leiutajad ja kunstnikud õpivad veel algklassides. Lapse huvid ja võimed avalduvad enne teismeiga, mil nad on avatumad ja uudishimulikud, nende loovus tuleb äratada ja elus hoida.
Kui kooli juhtkond ja õpetajad vaata maailma avatud silmadega, siis nad näevad, et alati ei olegi vaja rahalist ressurssi, vaid panustamist olemasolevasse füüsilisse, sotsiaalsesse ja vaimsesse keskkonda. Need võimalused on nagu viljad, osa neist tarvitatkse kohe ära, osa pannakse seemneks, et kasvatada tulevikus veel rohkem vilja.
Näide: läbivate teemade realiseerimine tehnikavaldkonna loovtöö kaudu
Läbiv teema tehnoloogia ja innovatsioon, keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Õpilastele loodi tingimused luua innovatiivne toode, mis juhib tähelepanu keskkonna ja inimese suhestumisele, ja tutvuda erinevate TTÜ-s õpitavate erialadega.
Gümnasistid osalesid septembrist kuni detsembrini Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiakooli tootearenduskursusel. Kursus koosnes praktilistest loengutest ja võistlusprojektist ja sellest võtsid osa ka teised TTÜ partnerkoolide võistkonnad. Viidi läbi töötubasid tootearenduse protsessidest, leiutamise tähtsusest, ideede genereerimisest ja patentidest, meeskonnatööst, tööstusdisainist, ergonoomikas ja tootmistehnoloogiast. Kursuse lõpus oli meeskondadel vaja luua õppemetoodiline katsestend või atraktsioon, mille abil saab noortele huvitavalt ja arusaadavalt selgitada füüsikalisi ja looduslikke nähtuseid, bioloogilisi ja looduslikke protsesse, matemaatilisi teooriad, helide maailma jne.
Abiturientide poolt loodud katsestend kandis nimetust Terra Tormentum. Nimi tuletati ladina keelest, ühendades sõnad terra, mis tähendab maakera, maapinda, mulda ja kõike, mis on seotud jalgealuse maapinnaga, ja tormentum, mis otsetõlkes tähendab piinamist või piinariista, kuid antud kontekstis võis tähendada ka maapinna kui sellise piinamist. Projekti idee keskendus maavärinate ja sellega kaasneva uurimisele. Eesti paikneb seismiliselt rahulikus piirkonnas, seetõttu on õpilaste teadmatus selles valdkonnas märkimisväärne. Terra Tormentum võimaldas oma nahal tunda maavärina julma ja ettearvamatut jõudu. Projektitööde hindamine toimus TTÜ Spordisaalis Robotex´il külastajate poolt. Noored saavutasid väga tihedas konkurentsis II koha.
Lisaks väärtuslikele uutele teadmistele, said kursusel osalenud õpilased ühe täiendava konkurssipunkti, kui nad peaksid peale keskkooli lõpetamist kandideerima mõnele TTÜ-s õpetatavale erialale.
Näide: läbivate teemade realiseerimine kunstivaldkona loovtöö kaudu
Läbivad teemad tehnoloogia ja innovatsioon, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Õpilastele luuakse tingimused oma loovuse ja isikupära avamiseks materjali, värvi ja disaini kaudu ja selle esitlemiseks koos oma meeskonnaga.
Moeaken on iga-aastane õpilasesinduse poolt korraldatav projekt, millel osalevad õpilased esitlevad oma disainitud ja otsast lõpuni ise valmis tehtud moekollektsioone. Iga noor disainer tuleb üritusele koos oma meeskonnaga, kuhu kuuluvad õpilastest meigikunstnikud, juuksurid ja modellid. Külalisena astub igal aastal üles ka üks professionaalne disainer, kes esitleb publikule ja tulevastele potentsiaalsetele moeloojatele ühte oma kollektsioonidest. Konkursi žüriisse kuuluvad tuntud disainerid ja avaliku elu tegelased. Üritus on esteetiliselt nauditav tervik koos vaimukate õhtujuhtde, üllatuslike vahepalade ja videoklippidega.
4. Uurimistöö gümnaasiumiastmel
Maailmas ei ole ühtegi mistahes eriala magistrikraadiga inimest, kes ei oleks selle saanud ilma uurimistööd kirjutamata ja seda suuliselt esitlemata. Gümnaasiumilõpetaja, kes valmistud astuma ülikooli, võiks olla saanud keskkoolis esmase individuaalse uurimistöö kirjutamise ja kaitsmise kogemuse. See on üks osa gümnaasiumilõpetaja üldpädevustest. Vastavalt uuele õppekavale on uurimusliku õppe osakaal oluliselt kasvanud juba põhikoolis Põhikooli lõpetaja
· leiab asjakohast teavet meediast ja internetist, hindab seda kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt; tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt valmistuda eri liiki tekstide koostamiseks ja esitamiseks; kirjutab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt (keel ja kirjandus)
· kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes (võõrkeeled)
· koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid erinevate eluvaldkondade ülesandeid lahendades; püstitab hüpoteese (sh matemaatilisi ning tervise, ohutuse ja keskkonna kohta), kontrollib neid, üldistab ning arutleb loogiliselt; põhjendab väiteid, on omandanud esmase tõestusoskuse (matemaatika)
· on omandanud uurimisoskused (loodusõpetus)
· otsib, analüüsib ja kasutab ajalooinfot, koostab kava ja mõistekaarti, ajalooreferaati ja lühiuurimust, esitleb seda suuliselt ja kirjalikult ning IKT vahendeid kasutades (ajalugu)
· analüüsib kriitiliselt infokeskkonda, arvestades autoriõiguste kaitset; oskab leida vajalikku teavet ja vahendeid; kasutab lihtsamaid uurimismeetodeid (ühiskonnaõpetus);
Paljud õpetajad, eriti mittehumanitaarainete õpetajad leiavad, et uurimuslikud tööd on õpilase hindamise seisukohast ebausaldusväärsed, sest ei näita objektiivselt iga õpilase teadmisi ja oskusi. Eriti, kui need on sündinud kodutööna või rühma (paaris)töö tulemusena. Uurimuslik õpe küll rikastab õppeprotsessi, muutes selle huvitavaks ja mitmekesiseks, kuid sedalaadi projektides osalemist pakutakse pigem väljaspool õppetööd ja hindamist. Selline lähenemisviis ei ole õpilase kaoks piisavalt motiveeriv ega efektiivne, sest nõuab täiendava ajaressursi leidmist. Uus õppekava eeldab, et õpetajad korraldaksid oma tööd nii, et uurimuslik komponent oleks õppeprotsessi loomulik osa, mis tähendab, et õpilased oleksid aktiivsed ja õpetaja taanduks juhendaja rolli. Uurimistööde puhul on õpilase jaoks oluline ka väljundi leidmine. Esimene etapp sellest on avalik kaitsmine, kuid tugevamad tööd peaksid pävima vähemalt ülekoolilist tähelepanu (õpilaskonverents). Siit edasi on võimalik liikuda ka piirkondlikule ja üleriigilisel tasandile (olümpiaadid, ülikoolide konkursid jne), võimalusi leidub küllaga.
Näide: läbivate teemade realiseerimine uurimistöö kaudu
Läbivad teemad: teabekeskkond; tehnoloogia ja innovatsioon. Õpilastele loodi tingimused uurida internetiturvalisusega seotud probleeme ja esitada oma uurimistulemused inglise keeles.
Kool osaleb rahvusvahelises internetiturvalisuse projektis koos koolidega Prantsusmaalt, Taanist, Rootsist ja Soomest. Õpilastel oli võimalus läbi viia uuring, mis oli seotud intenetiturvalisusega. Õpilased töötasid paarides, osalemine projektis oli vabatahtlik. Väljundiks oli esinemine rahvusvahelisel õpilaskonverentsil. Sild osalevate riikide õpilastega loodi Skype´i vahendusel. Teemad, mida õpilased uurisid:
5. Koostöö kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtetega
Näide: läbivate teemade realiseerimine koostöös kooli pidaja ja huvikoolidega
Läbivad teemad kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus. Õpilastele loodi tingimused Eesti 20. sajandi ajaloo tundmaõppimiseks ja mõistmiseks esteetiliselt nauditavas vormis ja keskkonnas.
2009. aastal möödus 125 aastat kindral Johan Laidoneri sünnist. Kooliteater tõi sellel puhul välja loo Maria ja Johan Laidoneri perekonnast ning Eesti riigi loomisest. Sama etendust mängiti esmakordselt 5 aastat tagasi. Ajalooliselt tõepärast materjali aitasid kokku panna Laidoneri muuseumi töötajad, koostööpartnerid lisaks muuseumile olid muusikakool ja huvikeskus. Kindralit ja tema abikaasat Mariat kehastasid juba esimesel korral kooli vilistlased, viis aastat hiljem olid nad taas nõus ajalooliste tegelastena üles astuma. Kõik teised näitlejad olid õpilased. Etendust mängiti Kindral Laidoneri Muuseumis, paigas, kus Laidoner oma perega elas ja kust ta koos abikaasaga Siberisse viidi. Klaver, mida etenduses kasutati, kuulus kunagi Maria Laidonerile.
Publiku hulka kuulusid õpilased ja kõik inimesed, kes soovisid sellest osa saada. Etendust mängiti ka Eesti Vabariigi 91. aastapäeva aktusel, kuhu olid vallavalitsuse poolt kutsutud teenekad vallakodanikud.
6. Koostöö teiste õppe- ja kultuuriasutustega ning kodanikuühendustega
Näide: läbivate teemade realiseerimine koostöös ülikoolide ja kutseõppeasutustega
Läbivad teemad tehnoloogia ja innovatsioon, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Õpilastele loodi tingimused teaduslikest eksperimentidest osasaamiseks ja tutvumiseks huvitavate erialadega, mida tutvustasid nendesamade erialade esindajad praktiliste tegevuste kaudu.
2009. aasta eelviimasel koolipäeval korraldati õpilasteaduse raames 5. - 11. klasside õpilastele suunatud projekt „Kool kui teaduslabor“. Sel päeval toimusid koolimajas erinevad töötoad, kus juhendajatena astusid üles ülikoolide õppejõud, üliõpilased ja teised oma ala professionaalid. Projekti eesmärgiks oli äratada noortes huvi teaduse vastu ja läbi praktiliste tegevuste pakkuda võimalust osa saada väiksematest teaduslikest eksperimentidest. Erinevaid töötubasid oli kokku 20. Iga õpilane sai võimaluse osaleda kahes töötoas.
Eesti Disainikeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös viidi läbi töötuba „IDE: insener, disainer, ettevõtja“. Keskenduti uute äriideede väljatöötamisele, simuleeriti tootearendustiimide tööd ja harjutati meeskonnatööd ideest prototüübini jõudmise protsessis.
Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi reklaami ja imagoloogia osakonna tudengid viisid läbi reklaami töötoa, kus arendati õpilaste loovust, vaadati erinevaid auhindadega pärjatud noortele suunatud plakateid ja reklaamiklippe Eestist ja mujalt maailmast. Analüüsiti, milliseid väärtusi need endas kannavad ja räägiti reklaami eesmärkidest ja vahenditest. Rühmatööna valmis täiesti ainulaadne reklaam.
Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond vedas veekogude mikroorganismide töötuba, kus õpilastel oli võimalik näha, milline näeb välja elu vees, vaadatuna läbi mikroskoobi. Näidati ka seda, kuidas on võimalik mikroorganisme ära kasutada inimese huvides – biotehnoloogias ja bioenergeetikas. Kohale tuli ka Teadusbuss Suur Vanker, mille juhendajad viisid läbi Van De Graafi töötoa, kus õpilastel tuli valmistada Van De Graafi generaator.
Kokanduse töötubades räägiti tervislikust toitumisest ja Tai köögis valmistati kaks erinevat suppi: Tom Kha Kai ja Tom Yam Dalee. Dimitri Demjanov koos oma abilisega juhendas töötuba „Uutmoodi Eesti köök“.
Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakooli töötoas „Tähistaevast Eesti rahvuskivini“ tutvustati Stellaariumi programmi, mis annab suurepärased võimalused tähistaeva tundmaõppimiseks. Räägiti nii Eestimaa kui ka Viimsi geoloogilisest ehitusest. Tutvuti Eesti kivimite ja fossiilide kollektsiooniga.
Robootika töötoas räägiti LEGO NXT robotitest ja näidati, mida nendega teha saab. Õpilastel oli võimalus robot ise valmis ehitada ja tarkus sisse panna. Kõikide robotite vahel toimus võistlus, et selgitada välja parim.
Töötoas ”Teadmine ja teadus” otsiti vastuseid erinevatele küsimustele. Mis vahe on arvamusel, uskumusel ja teadmisel? Kas teadust saab teha ainult ülikoolis? Kust tulead teadlased? Kui teadust tehakse ülikoolist, siis kuidas teadmised koolist tulevad?
Riigikaitse töötoas esitleti raadio-, kaabel- ja andmesidet. Õpilased said proovida erinevaid tsiviil- ja militaarraadiosidevahendeid ning töötamist raadiovõrgus, pandi kokku erinevaid kaabelsidevõrke, mida lahingus on võimalik kasutada. Osalejad said ise seadmeid töökorda seada, testida, ühendada.
Lisaks eelnimetatutele toimusid veel sukeldumise, kosmeetika, tsirkuse, kromatograafia, kollaaži, aeroobika ja teatri töötoad.
7. Osalemine maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides
Näide: läbivate teemade reliseerimine üle-eestilise projekti kaudu
Läbiv teema teabekeskkond, keskkond ja jätkusuutlik areng. Õpilastele loodi tingimused koostada ja esitada kõne inglise keeles kaasaegse ühiskonna arenguvisioonidest erinevatest allikatest otsitud informatsiooni põhjal.
Üle-eestilise kõnevõistluse ettevalmistusena oli gümnasistidel võimalus esmalt osaleda oma klassi ja seejärel koolisisesel kõnevõistlusel, kuhu pääses 24 õpilast. Kõnesid hindasid õpetajad ja õpilased. Üle-eestilise kõnevõistluse üldteemaks oli "Speculation on our Future"
Mõned näited õpilaste poolt valitud teemadest: Think, learn, execute; Saving the planet?We are designers; Hail to the future, honours to the present; Home improvement; The bucket list; You don’t want to know the end of the book; Future medicine; Improving our energy sources; The end of the world?; What the future needs is tolerance; Why global warming is not man-made; The future of cinema and television; Future marionettes
Žürii valis välja parimad esinejad, parima keelevaldaja, kõige dramaatilisema ja kõige akadeemilisema kõne esitaja ning julgeima teemakäsitluse tõstataja.Publik valis välja oma lemmiku.Koolis toimunud võistluse kaks võitjat osales ESU (The English-Speaking Union of Estonia) korraldataval lõppvõistlusel Tallinnas.
Näide: läbivate teemade reliseerimine rahvusvahelise projekti kaudu
Läbivad teemad kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja eetika. Õpilastele loodi tingimused mõista ja analüüsida üleilmastumisega kaasnevaid probleeme ja pakkuda võimalikke lahendusi.
Kool liitus rahvusvahelise projektiga „Sotsiaalne õiglus ja jätkusuutlik areng”, milles osaleb 10 Eesti kooli ja partnerid Euroopast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö.
Projekt oli suunatud nii õpilastele kui õpetajatele. Õpetajatele tutvustati erinevaid võimalusi, kuidas käsitleda väärtusi ja globaalseid teemasid, planeerida nende integreerimist erinevatesse ainetesse ja luua sobiv pinnas ainetevaheliseks koostööks. Kogemuste Koja raames toimus õpetajatele koolitus „Sotsiaalne õiglus ja jätkusuutlik areng“
Noortele selgitati pikaajalisi globaalseid probleeme ja nad suunati mõtlema sellele, mida üksikisik saab teha selleks, et maailm oleks sotsiaalselt õiglasem. Projekt toetas positiivsete hoiakute kujunemist erinevate kultuuride suhtes.Õpilased vaatasid õppefilme „Õiglane kaubandus“, „Migratsioon ja pagulus“, Terve ilm – kõrbestumine“ ja „Me toidame maailma“ ning diskuteerisid filmide üle töölehtede põhjal . Õpilastega kohtusid Afganistani Helmandi provintsi kuberneri tervishoiunõunik Fahim Hedayatullah ja provintsi keskhaigla peaarst Haji Mir Hussain Haji Inayattullah.
Projekt loob võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmiseks ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmiseks. Iga osaleja annab oma panuse, et olla aktiivne kodanik.
Läbivad teemade realiseerimine nõuab tõsist koordineerimist. Peamine tööriist selles tegevuses on kooli töökava, milles sõnastatakse õppeaasta peamised eesmärgid, millega arvestatakse tegevuste kavandamisel. Tööplaani koostamisel arvestatakse kooli ja paikkonna arengukava visiooniga. Viimane etapp planeerimisahelas on õpetaja töökava, mille alusel toimub tegelik töö klassiruumis. Kuna kooli peaeesmärk on õpilase areng, ei piisa õpetaja töökavast, sest sellest kumab tihtipeale läbi õpetaja individualistlik ja ainekeskne lähenemisviis. Vaja on ühe klassi või klassiastmega töötavate õpetajate ühiseid jõupingtusi, et sünniks terviklik programm, milles on arvestatud ainekavade ja õpikeskkonna võimalustega, lähtutud kooli üldtööplaani tegevustest ning kirjeldatud hindamispõhimõtted. Klassi või klassiastme töökava võimaldab leida kokkupuutepunkte erinevate õppeainete vahel, planeerida suurema mahuga terviklikke aineüleseid ülesandeid, säästes sellega nii õpetaja kui õpilase aega ning jaotada koormust võrdselt kogu õppeperioodi vältel.
Mitmeid õppeineid siduvad ning läbivate teemade realiseerimisele ja üldpädevuste kujundamisele orienteeritud projektitööde hindamispõhimõtete kooskõlastamine on keeruline ülesanne, mis nõuab õpetajatelt valmisolekut kompromissideks. Hindamismudeli kaudu on võimalik määratleda töö komponendid ja kirjeldada nende hindamiskriteeriume, mille kaudu saavad õpilased informatsiooni oma töö tugevuste ja nõrkuste kohta. Hindamismudel on hästi koostatud, kui õpilased suudavad seda kasutada efektiivse tagasiside allikana.
Kui kool tuleb edukalt toime läbivate teemade logistikaga, on see märk heast juhtimiskultuurist ja sujuvast kommunikatsioonist. Kui on aga läbi mõeldud kogu väärtuspool, suudetakse arvestada õpilaste tegelike vajaduste, võimete ja huvidega ning peetakse oluliseks koostöö ja motivatsiooni toetamist ning kõigi kooliga seotud inimeste tunnustamist, on tegemist arenenud koolikultuuriga. Sellises keskkonnas on läbivate teemade realiseerimine võimalik.