ÕPPEKAVA 2: KUJUNDAVA HINDAMISE RAKENDAMINE LAPSE TOETAMISEL KODUS
Vabahariduslik koolitus vanematele õpikogukonnas.
Õppekava sihtgrupp on soovituslikult I kooliastmes õppivate laste vanemad.
Seotud õppekavaga 1: „Kujundava hindamise strateegiate rakendamine klassiruumis“.
Koolitus toimub auditoorse ja e-õppe vormis.
Õppe eesmärgid
Luua tingimused vanemate koostööks kooliga kujundava hindamise juurutamisel järgmistes valdkondades:
• lapse kujundamine õppijaks, kes võtab vastutuse oma õppimise eest;
• lapse kuulamine ja õppimise organiseerimine kodus;
• ette vaatava tagasiside andmine lapse käitumisele;
• lapse eneseregulatsiooni toetamine.
Õpingute alustamise tingimused
Koolitusele registreerumine. Loodud on ühe kooli ühe klassiastme vabatahtlikest vanematest koosnev vähemalt 8-liikmeline õpikogukond.
Õppekava maht
õppekava maht 60 tundi.
• 4 õppesessiooni, iga sessiooni maht 12 tundi:
o 2 tundi auditoorset tööd;
o 10 tundi iseseisvat tööd praktiliste harjutuste tegemisel.
• Lõpuseminar, maht 12 tundi:
o 4 tundi auditoorset tööd;
o 8 tundi meeskonnatööd lõpuseminari vestlusringi ettevalmistamisel.
Õppekava sisu kirjeldus
I sessioon Vanema ja kooli koostöö kujundava hindamise juurutamisel
Kolmeaastane töö õpetajate professionaalsete õpikogukondadega on viinud järelduseni, et kujundava hindamise juurutamisel koolikultuuris tuleb kaasata ka vanemad. Lapse arengu seisukohast on oluline, et ta mõistaks, mida temalt oodatakse, seetõttu peab lapseni jõudev informatsioon olema lihtne ja arusaadav. Õpetaja ja vanem peavad selle nimel tegema koostööd ja leppima omavahel kokku, kuidas
• jagada eesmärke selliselt, et laps võtaks vastutuse oma õppimise eest,
• kuulata ja juhendada last oma õppimise organiseerimisel,
• anda efektiivset ette vaatavat tagasisidet lapse käitumisele,
• toetada lapse eneseregulatsiooni.
Esimesel sessioonil keskendutakse õppimise ja sellega seotud mõistete käsitlusele riiklikes õppekavades, kujundava hindamisele kolmele põhiküsimusele, mõistetele ja
strateegiatele ning eesmärkide jagamisele.
II sessioon Õppimise organiseerimine kodus
Sageli piirduvad vanemate kooliteemalised vestlused kodus küsimusega: „Kuidas sul koolis läks?“ või „Mis hinde sa said?“ Sessiooni eesmärgiks on viia vanemad mõistmiseni, et oluline on algatada lapsega vestlus teemal: „Mida sa täna koolis õppisid?“ või „Kuidas te täna koolis õppisite, missuguseid tegevusi tegite?“
Vestluse algatamiseks ja edasiviimiseks on oluline teada küsimuste liigitust. Kuna küsimus on õppimise alus, siis on peamine küsija laps, vanema roll on juhtida last küsimusi esitama. Vestluse juures on oluline ka see, kuidas oma partnerit kuulata. Kui head oma laste kuulajad vanemad on? Kui oluline on vanema jaoks olla lapsele
vestluspartner kooli ja õppimisega seotud küsimustes?
Sessiooni eesmärgiks on avardada vanema oskusi vestluse algataja ja juhtijana ning kuulajana, et temast kujuneks lapse jaoks usaldusväärne vestluspartner.
III sessioon Edasi viiva tagasiside andmine
Kuigi koolis tegeldakse nii õppe- kui kasvatustegevusega, sest need on omavahel väga tihedalt seotud, on siiski õpetaja peamine roll anda efektiivset edasi viivat tagasisidet eelkõige lapse sooritusele ja lapsevanema roll on anda tagasisidet eelkõige oma lapse käitumisele. Kuna õppeprotsessi juhib õpetaja, on ka mõistlik, et vastavad kokkulepped selliseks tööjaotuseks teeb õpetaja.
Vastavalt riiklikule õppekavale on koolil kohustus anda hinnang õpilase käitumisele ja hoolsusele. Sellesse protsessi on mõistlik kaasata vanemad ja nende kaudu ka lapsed. Õppekava üldpädevused on käitumise ja hoolsuse hindamisel suureks abiks.
Sessiooni eesmärk on jagada vanematega õppekava üldpädevusi ja koostada nende põhjal käitumise ja hoolsuse hindamismudel.
IV sessioon Lapse eneseregulatsiooni toetamine
Õppijate eneseregulatsioonile on seni pööratud teenimatult vähe tähelepanu. Tihtipeale kipuvad vanemad lapsele, kes ei saa hästi koolis hakkama, andma hinnangut
stiilis laisk, taipamatu ja lohakas. Tegelik põhjus võib peituda hoopis selles, et laps ei suuda oma õppimist organiseerida. Kõik eelmistel sessioonidel õpitu on lapse eneseregulatsiooni toetamise alus. Lapse aitamine õppimise organiseerimisel algab sellest, kuidas suunata laps ise endale eesmärke seadma, eesmärgini jõudmiseks tegevuskava koostama ja seda kava täitma.
Lapse eneseregulatsiooni toetamise juures on sageli kõige suuremaks takistuseks lapse eest asjade ärategemine, sageli võib ka koostegemine eneseregulatsiooni pärssida, kui vanem võtab otsustaja rolli. Eneseregulatsiooni toetamine on pigem uppujale õlekõrre ulatamise moodi, seega peab vanem olema eelkõige mentori rollis, kes laseb lapsel ka eksida ja oma vigadest õppida.
Sessiooni eesmärk on juhtida vanemad iseennast lapse eneseregulatsiooni toetajatena jälgima ja oma tegevust analüüsima.
Lõpuseminar Vanemalt vanemale
Koolis toimub seminar, kus osalevad vastava klassiastme vanemad. Professionaalses õpikogukonnas osalenud vanemad jagavad oma kogemusi ühises vestlusringis teiste vanematega. Seminari mõte on julgustada uusi vanemaid ühinema õpikogukondadega, mida hakkavad juhendama koolituse läbinud vanemad.
Omandatavad teadmised ja oskused
Õppekava lõpetanud vanem
• tunneb kujundava hindamise põhimõtteid;
• toetab lapse kujunemist iseseisvaks õpijaks;
• vestleb lapsega õppimise ja kooliga seotud teemadel;
• kuulab oma last;
• suudab anda lapsele ette vaatavat tagasisidet;
• suudab jälgida ja toetada lapse eneseregulatsiooni;
• julgeb jagada oma kogemusi teiste vanematega;
• on motiveeritud hankima uut teavet kujundava hindamise kohta erinevatest allikatest;
• omab valmisolekut algatada ja juhendada uut anemate õpikogukonda kujundava hindamise põhimõtete jagamiseks.
Õppekava sihtgrupp on soovituslikult I kooliastmes õppivate laste vanemad.
Seotud õppekavaga 1: „Kujundava hindamise strateegiate rakendamine klassiruumis“.
Koolitus toimub auditoorse ja e-õppe vormis.
Õppe eesmärgid
Luua tingimused vanemate koostööks kooliga kujundava hindamise juurutamisel järgmistes valdkondades:
• lapse kujundamine õppijaks, kes võtab vastutuse oma õppimise eest;
• lapse kuulamine ja õppimise organiseerimine kodus;
• ette vaatava tagasiside andmine lapse käitumisele;
• lapse eneseregulatsiooni toetamine.
Õpingute alustamise tingimused
Koolitusele registreerumine. Loodud on ühe kooli ühe klassiastme vabatahtlikest vanematest koosnev vähemalt 8-liikmeline õpikogukond.
Õppekava maht
õppekava maht 60 tundi.
• 4 õppesessiooni, iga sessiooni maht 12 tundi:
o 2 tundi auditoorset tööd;
o 10 tundi iseseisvat tööd praktiliste harjutuste tegemisel.
• Lõpuseminar, maht 12 tundi:
o 4 tundi auditoorset tööd;
o 8 tundi meeskonnatööd lõpuseminari vestlusringi ettevalmistamisel.
Õppekava sisu kirjeldus
I sessioon Vanema ja kooli koostöö kujundava hindamise juurutamisel
Kolmeaastane töö õpetajate professionaalsete õpikogukondadega on viinud järelduseni, et kujundava hindamise juurutamisel koolikultuuris tuleb kaasata ka vanemad. Lapse arengu seisukohast on oluline, et ta mõistaks, mida temalt oodatakse, seetõttu peab lapseni jõudev informatsioon olema lihtne ja arusaadav. Õpetaja ja vanem peavad selle nimel tegema koostööd ja leppima omavahel kokku, kuidas
• jagada eesmärke selliselt, et laps võtaks vastutuse oma õppimise eest,
• kuulata ja juhendada last oma õppimise organiseerimisel,
• anda efektiivset ette vaatavat tagasisidet lapse käitumisele,
• toetada lapse eneseregulatsiooni.
Esimesel sessioonil keskendutakse õppimise ja sellega seotud mõistete käsitlusele riiklikes õppekavades, kujundava hindamisele kolmele põhiküsimusele, mõistetele ja
strateegiatele ning eesmärkide jagamisele.
II sessioon Õppimise organiseerimine kodus
Sageli piirduvad vanemate kooliteemalised vestlused kodus küsimusega: „Kuidas sul koolis läks?“ või „Mis hinde sa said?“ Sessiooni eesmärgiks on viia vanemad mõistmiseni, et oluline on algatada lapsega vestlus teemal: „Mida sa täna koolis õppisid?“ või „Kuidas te täna koolis õppisite, missuguseid tegevusi tegite?“
Vestluse algatamiseks ja edasiviimiseks on oluline teada küsimuste liigitust. Kuna küsimus on õppimise alus, siis on peamine küsija laps, vanema roll on juhtida last küsimusi esitama. Vestluse juures on oluline ka see, kuidas oma partnerit kuulata. Kui head oma laste kuulajad vanemad on? Kui oluline on vanema jaoks olla lapsele
vestluspartner kooli ja õppimisega seotud küsimustes?
Sessiooni eesmärgiks on avardada vanema oskusi vestluse algataja ja juhtijana ning kuulajana, et temast kujuneks lapse jaoks usaldusväärne vestluspartner.
III sessioon Edasi viiva tagasiside andmine
Kuigi koolis tegeldakse nii õppe- kui kasvatustegevusega, sest need on omavahel väga tihedalt seotud, on siiski õpetaja peamine roll anda efektiivset edasi viivat tagasisidet eelkõige lapse sooritusele ja lapsevanema roll on anda tagasisidet eelkõige oma lapse käitumisele. Kuna õppeprotsessi juhib õpetaja, on ka mõistlik, et vastavad kokkulepped selliseks tööjaotuseks teeb õpetaja.
Vastavalt riiklikule õppekavale on koolil kohustus anda hinnang õpilase käitumisele ja hoolsusele. Sellesse protsessi on mõistlik kaasata vanemad ja nende kaudu ka lapsed. Õppekava üldpädevused on käitumise ja hoolsuse hindamisel suureks abiks.
Sessiooni eesmärk on jagada vanematega õppekava üldpädevusi ja koostada nende põhjal käitumise ja hoolsuse hindamismudel.
IV sessioon Lapse eneseregulatsiooni toetamine
Õppijate eneseregulatsioonile on seni pööratud teenimatult vähe tähelepanu. Tihtipeale kipuvad vanemad lapsele, kes ei saa hästi koolis hakkama, andma hinnangut
stiilis laisk, taipamatu ja lohakas. Tegelik põhjus võib peituda hoopis selles, et laps ei suuda oma õppimist organiseerida. Kõik eelmistel sessioonidel õpitu on lapse eneseregulatsiooni toetamise alus. Lapse aitamine õppimise organiseerimisel algab sellest, kuidas suunata laps ise endale eesmärke seadma, eesmärgini jõudmiseks tegevuskava koostama ja seda kava täitma.
Lapse eneseregulatsiooni toetamise juures on sageli kõige suuremaks takistuseks lapse eest asjade ärategemine, sageli võib ka koostegemine eneseregulatsiooni pärssida, kui vanem võtab otsustaja rolli. Eneseregulatsiooni toetamine on pigem uppujale õlekõrre ulatamise moodi, seega peab vanem olema eelkõige mentori rollis, kes laseb lapsel ka eksida ja oma vigadest õppida.
Sessiooni eesmärk on juhtida vanemad iseennast lapse eneseregulatsiooni toetajatena jälgima ja oma tegevust analüüsima.
Lõpuseminar Vanemalt vanemale
Koolis toimub seminar, kus osalevad vastava klassiastme vanemad. Professionaalses õpikogukonnas osalenud vanemad jagavad oma kogemusi ühises vestlusringis teiste vanematega. Seminari mõte on julgustada uusi vanemaid ühinema õpikogukondadega, mida hakkavad juhendama koolituse läbinud vanemad.
Omandatavad teadmised ja oskused
Õppekava lõpetanud vanem
• tunneb kujundava hindamise põhimõtteid;
• toetab lapse kujunemist iseseisvaks õpijaks;
• vestleb lapsega õppimise ja kooliga seotud teemadel;
• kuulab oma last;
• suudab anda lapsele ette vaatavat tagasisidet;
• suudab jälgida ja toetada lapse eneseregulatsiooni;
• julgeb jagada oma kogemusi teiste vanematega;
• on motiveeritud hankima uut teavet kujundava hindamise kohta erinevatest allikatest;
• omab valmisolekut algatada ja juhendada uut anemate õpikogukonda kujundava hindamise põhimõtete jagamiseks.
