Kujundava hindamise põhimõtete rakendamine karjääriõpetuse ainetundides
Leelo Tiisvelt
18.12.2010
Elukestva Õppe Arendamise SA Innove põhikooli karjääriõpetuse aineraamat
Kujundav hindamine lähtub konstruktivistlikust õpikäsitlusest, andes õpilastele nende tegevuse uurimise, diagnoosimise ja tagasisidestamise kaudu informatsiooni kogu õppeprotsessi jooksult, et aidata õpilastel võtta vastutust oma õppimise eest. See on elukestva õppimise üks eeldusi. Kujundava hindamise kolm põhiküsimust on: Kuhu ma lähen? Kus ma praegu olen? Kuidas ma tühimiku täidan? Karjääriõpetuse kontekstis on põhiküsimusteks:
- Kes ma olen? (Enda tundmaõppimine.)
- Kuhu ma lähen? (Võimaluste kaardistus ja analüüs.)
- Kuidas ma sinna saan? (Otsustamise, planeerimise ja toimetulekuoskused.)
Kujundava hindamis strateegiad
I õpieesmärkide jagamine õpilastega
II õpilaste kuulamine (märkamine ja juhendamine õppeprotsessis
III efektiivse tagasiside andmine
IV mõtlemist ergutavate küsimuste esitamine
V õpilaste eneseregulatsiooni toetamine
IV õpetaja eneserefleksioon
Karjääriõpetuses on kesksel kohal õppuri eneseanalüüs ja oodatavate õpitulemuste saavutamist toetab eelkõige kujundav hindamine. Kõige otsesemalt viitab sellele oodatav õpitulemus, mis kujundava hindamise kontekstis tähendab vastutuse võtmist oma õppimise ja valikute tegemise eest. Õppimise käigus teadvustab õpilane, et tema tulevik on tema enda kätes ja ta võtab vastutuse oma karjääri teadliku planeerimise eest.
Õpetaja eesmärgid on seotud võimaluste ja ressursside pakkumise, keskkonna loomise ja asjatundliku juhendamisega, kuid ta ei saa seada eesmärke õpilaste jaoks. Õpetaja püstitab eesmärgi lähtuvalt üldpädevustest ja õppeaine õpitulemustest ning valib meetodid, mille alusel ta saab hinnata ja analüüsida, missugused muutused on toimunud õpilases õppeprotsessi jooksul
Näide 1 Õpetaja eesmärk
Luua vaimsed, sotsiaalsed ja füüsilised tingimused, milles õpilastel on võimalik saavutada karjääriõpetuse õpitulemused.
|
Andmekogumismeetod
Võimete, eelistuste ja isiksuse testid Õpetaja vaatlusleht, kus on välja toodud kõik kokkulepitud tegevused, mis toetavad püstitatud eesmärgi täitmist (nt osalemine ajurünnakutes, arutlustes, rühma- ja paaristöödes) Õpimapp, mille sisu ja kohustuslikud komponendid on õpilastega kokku lepitud Vestlus (aluseks õpimapp) Küsimustikule vastamine õpimapi abil Kirjalik tagasiside õpilastelt |
Kriteeriumid, mille alusel saab hinnata eesmärkide täitmist
kõik õpilased, kes on soovi avaldanud, on saanud võimaluse teste täita ja nende tulemusi koos koolipsühholoogi või karjäärinõustajaga läbi arutada kõik õpilased on valinud ja osalenud neis õpitegevustes, mis huvide, eelistuste jms lähtuvalt toetavad õpilaste teadlike karjääriotsuste langetamist kõik õpilased on kursuse lõpuks koostanud õpimapi, mis sisaldab vähemalt 90% kokkulepitud materjalidest, seal hulgas kõiki kohustuslikke komponente. kõik õpilased on osalenud vestlusel, suudavad ennast iseloomustada ja hinnata oma võimeid ning langetada realistlikke otsuseid haridustee jätkamise osas. kõik õpilased suudavad küsimustikule vastata kõik õpilased täidavad tagasisideküsimustiku ja hindavad oma suutlikkust edasise karjääri planeerimisel vähemalt rahuldavaks. |
Õpetaja lepib õpilastega kokku koostöö tingimuste ja hindamise osas. Kujundava hindamise puhul on oluline, et õpilane mõistaks, mida, miks ja mille alusel hinnatakse. Kõige paremini annab nendele küsimustele vastuse hindamismudel, mis defineerib standardi või hindamiskomponendi ja kirjeldab erinevaid saavutustasemeid, mis näitavad loogilist edenemist eesmärgi suunas. Hindamismudel on vormilt maatriks, seda võib luua teema, projekti või tegevuse kohta enne õppeprotsessi juurde asumist. Heal hindamismudelil on vaid üks kriteerium: õpilane suudab seda ise kasutada efektiivse tagasiside allikana. See eeldab õpilaste kaasamist mudeli loomisprotsessi.
Karjääriõpetuse kursuse jaoks on kindlasti vajalik koostada hindamismudel õpimapi kohta, sest seda hindab õpilane ise ning ta peab täpselt teadma, missugustest komponentidest õpimapp koosneb ja missugune on materjalide kvaliteet ühe või teise hinde puhul. Karjääriplaani juures kerkib üles ka formaadi küsimus, mõistlik on anda õpilastele 2-3 erinevat valikut.
Enne konkreetsete tegevuste juurde asumist peab iga õpilane jõudma selgusele, kuhu tal on vaja jõuda, kus ta asub ja kui pikk tee tuleb käia. Iga õpilase stardipositsioon ja individuaalsed vajadused on erinevad. Õpetaja ei saa võtta suunanäitaja rolli enne, kui tal on kujunenud pilt oma õpilastest.
Eelhindamise eesmärgid on:
· õpilase oskuste, teadmiste ja arusaamade väljaselgitamine
· õpilase hoiakute, uskumuste ja vajaduste mõistmine
· õpilase ettevalmistamine õppimisprotsessiks
Eelhindamine karjääriõpetuses võib ja peabki olema pikem protsess. Tegemist on kursusega, mille käigus õpitakse tundma iseennast oma tulevikuväljavaadete kontekstis. Eelhindamisena võib käsitleda kogu enesehinnangu ja eneseanalüüsi etappi (võimete, eelistuste ja isiksuse testid), kuni õpilaste hoiakute ja uskumuste väljaselgitamiseni mõiste karjäär osas.
Näide 2 Eelhindamine
Õpetaja püstitab küsimuse: Mis on sinu jaoks kärjääri juures kõige olulisem?
Vastused asuvad neljal erineval paberil klassiruumi nurkades, igal paberil on üks vastus:
· ISIKLIK RAHULOLU
· RAHA
· TUNNUSTUS
· OLLA PARIM
Õpilased tutvuvad kõigi vastustega ja teevad plussmärgi sellele vastuslehele, mis väljendab kõige rohkem tema arusaama karjäärist. Aktiivne tegutsemine ja arutelu kaaslastega stressivabas õhkkonnas korrastab ja avardab õpilaste mõtlemist ja karjääri tähenduse mõistmist. Õpetaja saab klassis ringi liikudes ja arutlustest osaledes informatsiooni oma õpilaste kohta ning muudab ja kohandab vajadusel õpetamisstrateegiat ja oma töökava.
Protsessi hindamise etapis saab õpilane teadlikuks karjäärist, teadvustab karjäärivalikuid mõjutavaid asjaolusid, hindab oma võimalusi ning on suuteline langetama haridustee jätkamisega seotud otsuseid. See on lõpp-punkt, kuhu peab kursuse läbinud õpilane jõudma. Peamisteks strateegiateks, mida hindamise selles etapis kasutatakse, on küsimuste esitamine, efektiivne tagasiside ja enesehindamine.
Mida rohkem ja mida asjakohasemaid avatud küsimusi harjub õpilane ise endale esitama ja neile vastuseid leidma, seda rohkem oskab ta tulevases elus ennast teadlikult reguleerida ja oma efektiivsust tõsta. Näiteks: miks ma pean karjääriplaneerimisel...? Õppimine on vastuste leidmine küsimustele.
Näide 3 Küsimuste esitamine
Õpilased asetatakse situatsiooni, kus neil tekib võimalus ja vajadus endale küsimusi esitada. Mängu käivitab õpetaja, kes tutvustab situatsiooni:
Kujuta ette, et sa oled jõudnud põhikooli lõpusirgele, on vaja ületada veel viimane katsumus. Sa pead astuma kolme targa ette, igaüks neist esitab sulle ühe küsimuse, millele sa pead vastama ammendavalt. Kui tark on sunnitud sulle lisaküsimusi esitama, saadetakse sind tagasi ja sa ei pääse järgmise targa juurde.
I TARK: Missugused on sinu unistused? (Kuhu ma lähen?)
II TARK: Missugune inimene sa oled? (Kus ma olen?)
III TARK: Kuidas sa oma unistused ellu viid? (Kuidas ma tühimiku täidan?)
Et tarkade ette astumiseks valmis olla, pead sa endale esitama hoopis rohkem küsimusi. Mida sa küsid?
Siin võib kasutada ajurünnaku meetodit. Iga põhiküsimus on kirjutatud ühele suurele lehele, õpetaja on sinna lisanud ühe käivitava „seemneküsimuse“. Õpilased liiguvad rühmadena kõigi lehtede juurest läbi, loevad kaasõpilaste küsimusi ja lisavad uusi mõtteid või sõnastavad olemasolevaid ümber. Oskuslikult esitatud küsimus vallandab mõtlemistegevuse, toidab teistsugust lähenemisviisi, loob seoseid varasema õpikogemusega ja algatab uue õppimise. Õpetaja ülesanne on hoida õpilasi iga põhiküsimuse juures õigel kursil: tuleviku kohta esitatavad küsimused peavad olema julged ja päästma valla kujutlusvõime; eneseanalüüsi toetavad küsimused peavad võimaldama eneses urgitseda; kolmandas etapis peavad õpilased leidma õiged küsimused, mis aitavad koostada isiklikku karjääriplaaniplaani. Ajurünnak lõpeb ühise aruteluga, mille rõhuasetus on tulevase haridustee kavandamisel.
Õpetaja koostab sõelale jäänud küsimustest mandala või näidiskava ja järgmises tunnis kirjutavad õpilased selle põhjal essee, teevad joonise, koostavad posteri või kasutavad veel mingit muud väljendusvahendit. Iga õpilane peaks saama formaadi valida vastavalt oma isikupärale ja mõtlemisstiilile. Oluline on see, et tulevikuvisioon kõnetaks selle loojat. Visiooni loomise käigus vastab iga noor oma isikust, unistustest ja plaanidest lähtuvalt kõigi kolme targa küsimustele. Nii püstitavadki õpilased endale eesmärgid. Õpilased on valmis vastutust võtma, kui õpetaja annab selge sõnumi, et iga noore isiklikud vajadused on olulised ja asjatundliku juhendamise õhkkonnas on võimalik sillutada teed tulevikku.
Tulevikuvisiooni alusel jagab õpetaja õpilased loogilistesse gruppidesse, kaasates protsessi karjäärispetsialisti ja koolipsühholoogi, kes on juba kursuse alguses või enne seda õpilaste hulgas läbi viinud testid ja need igaühega läbi arutanud. Rühmade loomise aluseks võivad olla sarnased tulevikuvisioonid, huvid, sarnane mõtlemisstiil või mõni muu kriteerium. Ühe grupi optimaalne suurus on 6 inimest, see võimaldab vajadusel töötada ka paaridena ja grupp on piisavalt väike, et arutelude käigus kõik sõna saaksid.
Algab iseseisev, koos- ja individuaalne õppimine, mille käigus tutvuvad õpilased õppimisvõimaluste ja töömaailmaga ning koostavad isikliku karjääriplaani. Rühmatööde ajal on õpilastel kasutada õpetaja poolt koostatud töölehed suunavate küsimustega ja viidetega infoallikatele. Lahtiste uste päeva, õppeasutuse, mõne ametisutuse (firma) või karjäärilaada külastus lõpeb õppekäigu aruandega, samuti töövarjuks olemine. Õpetaja ülesanne on märgata ja toetada ning jagada tagasisidet, mis moodustab tähelepanuväärse osa klassiruumi kultuurist. Tagasiside on efektiivne ja mõjus, kui see sisaldab nii kognitiivset kui motivatsioonilist faktorit ning kui õpilased saavad sellest aru ja suudavad teha korrektuure oma töös.
Õppepotsess lõpeb vestlusega, mille käigus saab õpilane toetuda oma õpimapile. Vestlusele annab kindlasti hea emotsionaalse värvingu kursuse alguses loodud tulevikuvisioon, mõne konkreetse töölehe ja karjääriplaani võrdlev analüüs, mille põhjal on võimalik hinnata õpilase isiksuslikku arengut karjääriõpetuse valikkursuse käigus.
Vestluse järel vastab õpilane küsimustikule, taas on võimalus toetuda oma õpimappi kogutud materjalidele. Küsimustik keskendub küsimustele haridussüsteemi, muutuva tööturu, õigusaktide ja ametikirjelduste kohta ning annab pildi sellest, kuidas õpilane orienteerub edasiste õppimisvõimaluste labürindis.
Kujundava hindamise põhimõtteid järgiv küsimustik võimaldab informatsiooni seostada ja uude konteksti paigutada, olulist välja tuua ning analüüsida.Tagasiside on efektiivne, kui õpilane saab väärtuslikku informatsiooni oma töö tugevuste ja nõrkuste kohta ning tal on pärast seda võimalus teha parandusi ja täiendusi.
Traditsioonilised tagasisideküsimustikud uurivad, mis meeldis, mis ei meeldinud, mida peeti oluliseks, mida vähemoluliseks. Kindlasti peab õpilane andma hinnangu ka oma panusele õppimisprotsessis ja koostööle kaasõpilastega. On hea, kui õpetaja planeerib pärast tagasisideküsimustiku täitmist veel hetkeks aja ühiseks refleksiooniks. Selleks sobib kasvõi pallimäng, mille käigus saab iga õpilane kiiresti esitada ühe teemakohase küsimuse ja ühele vastata.
Läbiva teema kaudu „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ on karjääriõpetus tihedalt seotud eesti keele ja kirjanduse, kunstiõpetuse ja ka kõigi teiste ainevaldkondadega. Oma töökava koostades on karjääriõpetuse õpetajal vajalik teha koostööd vastavate ainete õpetajaga, sest lõiminguvõimalusi leidub küllaga. Essee ja karjääriplaani juures tasub hinnata õpilase tekstiloomet ja kuna kirjanduse ainekava väärtuste ja kõlbluse õppesisu on tihedalt seotud eneseanalüüsi ja karjääriga, on võimalik anda hinnang essee sisule ka kirjanduse ainekava võtmes. Juhul kui õpilane valis oma tulevikuvisiooni loomiseks kunstivahendid, on võimalik tööd hinnata kunstiõpetuse oodatavatest õpitulemustest lähtuvalt. See eeldab õpetajate koostööd hindamismudelite väljatöötamisel.
Kursuse lõpul analüüsib õpetaja oma tööd ja hindab, mil määral saavutasid õpilased õpitulemused, missugused olid peamised tugevused ja nõrkused, millega tuleb arvestada järgmise kursuse kavandamisel. Karjääriõpetuse puhul on loomulik, kui õpilased ei tea kursuse lõpus veel väga täpselt, kuhu nad täpselt edasi liiguvad, küll aga peab iga õpilane mõistma, miks on oluline oma karjääriga tegeleda ja kuidas endas paremini selgusele jõuda.
