ÕPPEKAVA 4: ÜHE KLASSIASTME ÕPPEAINETE LÕIMINGUL PÕHINEVA ÕPPEKAVA LOOMINE JA RAKENDAMINE
Tööalane koolitus õpetajate professionaalses õpikogukonnas. Õppekava sihtgrupp on tegevõpetajad.
Seotud õppekavadega 1 „Kujundava hindamise strateegiate rakendamine klassiruumis“ ja 3 „Pingutust nõudval ülesandel põhineva õppeprotsessi juhtimine“.
Koolitus toimub auditoorse ja e-õppe vormis.
Õppe eesmärgid
• Luua tingimused ühes klassiastmes töötavate õpetajate koostööks.
• Koostada ja rakendada ühe klassiastme õppeainete lõimingul põhinev õppekava (edaspidi lõimingukava).
Õpingute alustamise tingimused
Ühe kooli õpetajate professionaalse kogukonna registreerumine koolitusele.
Professionaalse õpikogukonna koosseisu kuulub vähemalt 6 õpetajat, kes alustavad koolituse teisel õppeaastal tööd vastavas klassiastmes. Õpikogukonna koosseisus peavad kindlasti olema eesti keele, matemaatika- ja A-võõrkeele õpetaja, üks loodusainete valdkonna õpetaja ning vastava kooliastme õppetöö korraldusega tegelev
inimene.
Õppekava maht
Õppekava maht 160 tundi.
• 6 õppesessiooni, kokku:
o 36 tundi auditoorset tööd;
o 30 tundi iseseisvat tööd õppekava ja ainekavade analüüsimisel;
o 80 tundi meeskonnatööd lõimingukava loomisel ja rakendamisel.
• Tagasisideseminar, maht 14 tundi:
o 6 tundi auditoorset tööd;
o 8 tundi meeskonnatööd seminari ettevalmistamisel.
Õppekava sisu kirjeldus
Õppekava aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad ja koolitusel osalevate koolide vastavad ppekavad.
I sessioon Kooli õppekava ja klassiastme lõimingukava
Lõimingukava koostamise aluseks on loogiliste kokkupuutepunktide leidmine erinevate ainete õpitulemuste ning üldpädevuste ja läbivate teemade vahel. Valdavalt on õppekava õpitulemused sõnastatud selliselt, et neisse on sisse kirjutatud nii üldpädevuste kujundamise kui läbivate teemade rakendamise võimalused.
Enne lõimingukava koostamise juurde asumist on õpetajate meeskonnal vaja läbi arutada, mõista ja omaks võtta üldpädevused ning leida seosed üldpädevuste ja ainevaldkonna pädevuste vahel. Samuti on vaja mõista läbivate teemade rakendamise vajadust. See on mahukas töö ja algab kooli sotsiaalse, vaimse ja füüsilise õpikeskkonna võimaluste kaardistamisest ja lõpeb õpilaste lõiminguprojektide jaoks väljundite leidmisega kooli üldtööplaanis. Õpilane on rohkem motiveeritud lõiminguprojektides osalema, kui lõpptulemust saab esitleda väljaspool klassiruumi.
Sessiooni ajal toimub arutelu pädevuste ja läbivate teemade lahtimõtestamiseks, kaardistatakse kooli õpikeskkonna võimalused ja analüüsitakse kooli üldtööplaani, et leida võimalikke väljundeid lõiminguprojektidele.
II sessioon Klassiastme ainekavade analüüs
Lõimitud õppekava koosneb ühe klassiastme erinevate ainete õpitulemuste saavutamiseks kavandatud pingutust nõudvatest ülesannetest. Kui palju kool ühele klassiastmele selliseid ülesandeid kavandab, sõltub kooli õppekavast, õpetajate tahtest erinevate ainete õpitulemustes kokkulangevusi näha ja õpetajate koostöövõimest. Eesmärk on koostada selline lõimingukava, mille iga lõiminuprojekt viiakse läbi õppetöö ajal. See eeldab õpetajatelt konstruktiivset koostööd ja oskust aega efektiivset
kasutada.
Sessioonil analüüsitakse kooli vastava klassiastme ainekavasid eesmärgiga leida kokkupuutepunkte erinevate ainete õpitulemustes ja otsitakse lõiminguprojektide võimalusi olemasoleva õpikeskkonna, hindamisjuhendi ning üldtööplaani tingimustes. Toimub arutelu.
III sessioon Lõimingukava loomine
Sessioonil luuakse esialgne lõimingukava, mis koosneb pingutust nõudval ülesandel põhinevatel mitme õppeaine õpitulemusi ühendavatel ning üldpädevuste kujundamist ja läbivate teemade realiseerimist võimaldavatel lõiminguprojektidel (edaspidi lõiminguprojekt).
Valitakse kogu lõiminguprojekti eestvedaja, projektijuht, kes on antud lõiminguprojekti kontekstis kõige olulisema aine õpetaja.
Iga õpikogukonna liige on vähemalt ühe lõiminguprojekti juht.
IV sessioon Tegevuskava koostamine lõimingukava rakendamiseks
Lõiminguprojektide juhid on välja töötanud ja kooskõlastanud kaasatud õpetajatega projekti kavandi, mis koosneb järgmistest komponentidest:
• teema,
• pingutust nõudva õppeülesande kirjeldus,
• aavutatavad õpitulemused,
• kaasatud ained,
• hindamismudel,
• väljundid,
• eeldatav tundide arv, mis kulub lõiminguprojekti läbiviimiseks.
Sessioonil tutvustab iga projektijuht oma lõiminguprojekti kavandit õpikogukonnale, koos koostatakse tegevuskava klassiastme lõimingukava rakendamiseks.
V-VI sessioon Lõimingukava rakendamise seire ja analüüs
Koolis rakendatakse lõimingukava vastavalt koostatud tegevuskavale. Kahe viimase sessiooni eesmärk on kaardistada lõimingukava rakendamisel ilmnenud tugevused, nõrkused ja parendamisvajadused.
Tagasisideseminar Tagasiside kolleegidele
Õpikogukonna liikmed annavad kooli kõikidele õpetajatele tagasisidet oma kogemustest lõimingukava loomisel ja rakendamisel õpitubade praktiliste tegevuste kaudu.
Omandatavad teadmised ja oskused
Õppekava lõpetanud õpetaja
• oskab näha ja rakendada kooli õppekava võimalusi;
• näeb seoseid erinevate ainekavade õpitulemuste vahel;
• oskab ära kasutada kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna poolt pakutavaid võimalusi lõiminguprojekti ettevalmistamisel;
• kavandab lõiminguprojekti;
• suudab teha tulemuslikku koostööd teiste sama klassiastme õpetajatega lõimingukava koostamisel ja rakendamisel;
• analüüsib oma tegevust lõimingukava rakendamisel;
• omab valmisolekut juhtida lõimingukava loomist.
Seotud õppekavadega 1 „Kujundava hindamise strateegiate rakendamine klassiruumis“ ja 3 „Pingutust nõudval ülesandel põhineva õppeprotsessi juhtimine“.
Koolitus toimub auditoorse ja e-õppe vormis.
Õppe eesmärgid
• Luua tingimused ühes klassiastmes töötavate õpetajate koostööks.
• Koostada ja rakendada ühe klassiastme õppeainete lõimingul põhinev õppekava (edaspidi lõimingukava).
Õpingute alustamise tingimused
Ühe kooli õpetajate professionaalse kogukonna registreerumine koolitusele.
Professionaalse õpikogukonna koosseisu kuulub vähemalt 6 õpetajat, kes alustavad koolituse teisel õppeaastal tööd vastavas klassiastmes. Õpikogukonna koosseisus peavad kindlasti olema eesti keele, matemaatika- ja A-võõrkeele õpetaja, üks loodusainete valdkonna õpetaja ning vastava kooliastme õppetöö korraldusega tegelev
inimene.
Õppekava maht
Õppekava maht 160 tundi.
• 6 õppesessiooni, kokku:
o 36 tundi auditoorset tööd;
o 30 tundi iseseisvat tööd õppekava ja ainekavade analüüsimisel;
o 80 tundi meeskonnatööd lõimingukava loomisel ja rakendamisel.
• Tagasisideseminar, maht 14 tundi:
o 6 tundi auditoorset tööd;
o 8 tundi meeskonnatööd seminari ettevalmistamisel.
Õppekava sisu kirjeldus
Õppekava aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad ja koolitusel osalevate koolide vastavad ppekavad.
I sessioon Kooli õppekava ja klassiastme lõimingukava
Lõimingukava koostamise aluseks on loogiliste kokkupuutepunktide leidmine erinevate ainete õpitulemuste ning üldpädevuste ja läbivate teemade vahel. Valdavalt on õppekava õpitulemused sõnastatud selliselt, et neisse on sisse kirjutatud nii üldpädevuste kujundamise kui läbivate teemade rakendamise võimalused.
Enne lõimingukava koostamise juurde asumist on õpetajate meeskonnal vaja läbi arutada, mõista ja omaks võtta üldpädevused ning leida seosed üldpädevuste ja ainevaldkonna pädevuste vahel. Samuti on vaja mõista läbivate teemade rakendamise vajadust. See on mahukas töö ja algab kooli sotsiaalse, vaimse ja füüsilise õpikeskkonna võimaluste kaardistamisest ja lõpeb õpilaste lõiminguprojektide jaoks väljundite leidmisega kooli üldtööplaanis. Õpilane on rohkem motiveeritud lõiminguprojektides osalema, kui lõpptulemust saab esitleda väljaspool klassiruumi.
Sessiooni ajal toimub arutelu pädevuste ja läbivate teemade lahtimõtestamiseks, kaardistatakse kooli õpikeskkonna võimalused ja analüüsitakse kooli üldtööplaani, et leida võimalikke väljundeid lõiminguprojektidele.
II sessioon Klassiastme ainekavade analüüs
Lõimitud õppekava koosneb ühe klassiastme erinevate ainete õpitulemuste saavutamiseks kavandatud pingutust nõudvatest ülesannetest. Kui palju kool ühele klassiastmele selliseid ülesandeid kavandab, sõltub kooli õppekavast, õpetajate tahtest erinevate ainete õpitulemustes kokkulangevusi näha ja õpetajate koostöövõimest. Eesmärk on koostada selline lõimingukava, mille iga lõiminuprojekt viiakse läbi õppetöö ajal. See eeldab õpetajatelt konstruktiivset koostööd ja oskust aega efektiivset
kasutada.
Sessioonil analüüsitakse kooli vastava klassiastme ainekavasid eesmärgiga leida kokkupuutepunkte erinevate ainete õpitulemustes ja otsitakse lõiminguprojektide võimalusi olemasoleva õpikeskkonna, hindamisjuhendi ning üldtööplaani tingimustes. Toimub arutelu.
III sessioon Lõimingukava loomine
Sessioonil luuakse esialgne lõimingukava, mis koosneb pingutust nõudval ülesandel põhinevatel mitme õppeaine õpitulemusi ühendavatel ning üldpädevuste kujundamist ja läbivate teemade realiseerimist võimaldavatel lõiminguprojektidel (edaspidi lõiminguprojekt).
Valitakse kogu lõiminguprojekti eestvedaja, projektijuht, kes on antud lõiminguprojekti kontekstis kõige olulisema aine õpetaja.
Iga õpikogukonna liige on vähemalt ühe lõiminguprojekti juht.
IV sessioon Tegevuskava koostamine lõimingukava rakendamiseks
Lõiminguprojektide juhid on välja töötanud ja kooskõlastanud kaasatud õpetajatega projekti kavandi, mis koosneb järgmistest komponentidest:
• teema,
• pingutust nõudva õppeülesande kirjeldus,
• aavutatavad õpitulemused,
• kaasatud ained,
• hindamismudel,
• väljundid,
• eeldatav tundide arv, mis kulub lõiminguprojekti läbiviimiseks.
Sessioonil tutvustab iga projektijuht oma lõiminguprojekti kavandit õpikogukonnale, koos koostatakse tegevuskava klassiastme lõimingukava rakendamiseks.
V-VI sessioon Lõimingukava rakendamise seire ja analüüs
Koolis rakendatakse lõimingukava vastavalt koostatud tegevuskavale. Kahe viimase sessiooni eesmärk on kaardistada lõimingukava rakendamisel ilmnenud tugevused, nõrkused ja parendamisvajadused.
Tagasisideseminar Tagasiside kolleegidele
Õpikogukonna liikmed annavad kooli kõikidele õpetajatele tagasisidet oma kogemustest lõimingukava loomisel ja rakendamisel õpitubade praktiliste tegevuste kaudu.
Omandatavad teadmised ja oskused
Õppekava lõpetanud õpetaja
• oskab näha ja rakendada kooli õppekava võimalusi;
• näeb seoseid erinevate ainekavade õpitulemuste vahel;
• oskab ära kasutada kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna poolt pakutavaid võimalusi lõiminguprojekti ettevalmistamisel;
• kavandab lõiminguprojekti;
• suudab teha tulemuslikku koostööd teiste sama klassiastme õpetajatega lõimingukava koostamisel ja rakendamisel;
• analüüsib oma tegevust lõimingukava rakendamisel;
• omab valmisolekut juhtida lõimingukava loomist.