ÕPPEKAVA 1: KUJUNDAVA HINDAMISE STRATEEGIATE RAKENDAMINE KLASSIRUUMIS
Tööalane koolitus õpetajate professionaalses õpikogukonnas. Õppekava sihtgrupp on tegevõpetajad.
Koolitus toimub auditoorse ja e-õppe vormis.
Õppe eesmärgid
Luua tingimused ja keskkond õpetaja professionaalseks arenguks järgmistes valdkondades:
• õppimise eesmärkide ja oodatava õpitulemuse jagamine, õppijate vajaduste kaardistamine ja hindamine
• õppimise organiseerimine küsimuste abil
• õppijate juhendamine klassiruumis õppimise ajal, hindamismudel ja selle kasutamine õppijate enesehindamise vahendina;
• edasiviiva tagasiside andmine;
• õppijate eneseregulatsiooni toetamine;
• õpetaja eneseanalüüs ja parendamisotsuste vastuvõtmine õppeprotsessi edasisel kavandamisel;
• õpetajate professionaalse õpikogukonna juhendamine.
Õppeaja kestus
Üks õppeaasta. Kokku toimub 6 õppesessiooni ja konverents.
Õpingute alustamise tingimused
Õpetajate professionaalse õpikogukonna registreerumine koolitusele. Õpikogukonda kuuluv õpetaja peab koolitusaastal reaalselt töötama vähemalt ühe klassiga Professionaalse õpikogukonna koosseisu moodustamiseks on kaks võimalust:
1. 4-, 6- või 8-liikmeline õpikogukond ühe kooli baasil;
2. 4-, 6- või 8-liikmeline koolidevaheline kogukond, igast koolist 2 õpetajat.
Õppekava maht
Õppekava maht 160 tundi.
• 6 õppesessiooni, iga sessiooni maht 24 tundi:
o 4 tundi auditoorset tööd;
o 20 tundi iseseisvat tööd ja koostööd oma partneriga artiklite lugemiseks, kujundava hindamise strateegiate rakendamiseks klassiruumis jakodutööks.
• Konverents, maht 16 tundi:
o 6 tundi auditoorset tööd;
o 10 tundi iseseisvat tööd eneseanalüüsiks ja konverentsi ettekande ettevalmistamiseks.
Õppekava sisu kirjeldus
I sessioon Õppimise eesmärgid ja eelhindamine
Tingimuste loomine õppimiseks algab eesmärkide jagamisest (Kuhu ma lähen?). Eesti õppekavade kontekstis on õppe-eesmärgid sõnastatud õpitulemustena. See on kõigi õppijate jaoks ühesugune, erinev on aga see, kust keegi oma eesmärgi suunas alustab (Kus ma olen?). Selle tõttu on igal õpilasel ka erinev tee käia (Kuidas ma täidan tühimiku?)
Õpetajad peavad suutma hinnata, kas õpilased said õpieesmärkidest aru ja kas nad teavad, missugust õpitulemust neilt oodatakse. Õpilased ise selgitavad, kuidas nad mõistavad konkreetset õpieesmärki ja õppeülesannet, mida neil tuleb täita. Kui õpilased pole eesmärki ja ülesannet õigesti mõistnud, saab õpetaja neid suunata. Eesmärkide jagamise juures on õpetajal oluline keskenduda sellele, et tekiks üksteisemõistmine.
Eesmärgistamise protsess koosneb kahest etapist:
• õppe-eesmärkide (õpitulemused) mõistmine
• õpilaste hoiakute ja vajaduste kaardistamine ning hindamine (eelhindamine)
Sessioonil õpitakse tundma õpieesmärkide jagamise võimalusi ja eelhindamise erinevaid fookusi.
II sessioon Õppimise organiseerimine ja hindamismudel
Õppimise organiseerimine käigus peavad õpilased mõistma, missugust õppeülesannet nad hakkavad täitma ja missugused on hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumite jagamise üks vahendeid on hindamismudel, mis peaks õpilastes tekitama küsimusi. Küsimused tekivad siis, kui õpilastel on võimalik hinnata anonüümset sooritust hindamismudeli põhjal.
Õppimine on vastuste leidmine küsimustele, järelikult on peamine küsija õppija. Küsimine õppimise tähenduses ergutab õpilasi mõtlema, eesmärk on tekitada diskussioon, mis on üks efektiivsemaid õppimisvõtteid. Õpetaja tavaliselt algatab arutelu ja sekkub suunavate küsimustega seal, kus vaja. Küsimused on peamine vahend ka kõigi teiste kujundava hindamise strateegiate rakendamisel. Küsimuste abil jagatakse ja püstitatakse eesmärgid, liigutakse edasi õppimise etapis, antakse tagasisidet, toetatakse õpilase eneseregulatsiooni ja formuleeritakse järeldused. Küsimus kontrollimeetodina on teisejärguline.
Mõtlemist ergutavad avatud küsimused, mis võimaldavad teha järeldusi, formuleerida hüpoteese või teha prognoose, oma väiteid tõestada ja põhjendada oma otsustusi. Kuid diskussiooni avamiseks sobib ka kinnine kas-küsimus.
Sessioonil õpitakse koostama hindamismudelit ja õpitakse tundma klassiruumi arutelu ülesehitamise metoodikaid.
III sessioon Õppijate juhendamine klassiruumis
Õpilase arengut toetav õpetaja loob oma klassiruumis tingimused, kus õpilased on enamus ajast diskussioonis ja tegevuses ning õpetaja on kuulaja rollis. Kuulamise all ei ole siin mõeldud mitte üksnes tööd kõrvadega, vaid ka silmade ja südamega. Õpilast toetava keskkonna tingimustes ei ole pikk vaikus klassiruumis hea näitaja, samas
peab kehtima tugev distsipliin, mis tähendab üksteise arvestamist ning reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamist
Kui hea kuulaja on õpetaja? Kindlasti on ta tähelepanelik õpilaste vigade suhtes, aga kas ka tema tugevuste väljatoomisel? Kuulamise väljund on efektiivne tagasiside, mis on oma olemuselt ülesehitav ja ette vaatav, mitte lammutav. Kuulamist kujundava hindamise kontekstis tuleb käsitleda õppeprotsessi juhtimisena selle kõige laiemas tähenduses. Selle käigus õpetaja kuulab, märkab, toetab, juhendab, suunab, julgustab, annab tagasisidet.
Õpetaja vajab informatsiooni selle kohta, kuidas õpilased õppimisest aru saavad. Et õpilast aidata, on vaja teda mõista, et õpilast mõista, on vaja teda kuulata.
Sessioonil tutvustatakse indikaatoreid, kuidas õpetajad saavad klassiruumis tagasisidet õpilaste arusaamise kohta, ja meetodeid, mis julgustavad õpilasi oma mittemõistmise, mõistmise või väärarusaamade kohta õpetajale informatsiooni jagama.
IV sessioon Efektiivne edasiviiv tagasiside
Tagasiside on üks olulisemaid kujundava hindamise komponente. See ühendab kolme formatiivset küsimust: Kuhu ma lähen? Kus ma olen? Kuidas ma saan täita tühimiku? Üldine kiitmine või laitmine on ebaefektiivne, sest ei aita õpilasel mõista, kus ta on ja mida tuleb teha järgmisena. Parim tagasiside on kirjeldav, õigeaegne ning
toob välja õpilase soorituse tugevused ja nõrkused. Tagasiside tugineb hindamismudelil ja/või tugeva töö kriteeriumitel. Tagasiside fookuses on õpilase sooritus, mitte õpilase isiksus ja see peab õpilastes sisendama usku sellesse, et nad on aktiivsed õppijad, mitte passiivsed juhiste järgijad.
Sessiooni käigus õpitakse andma efektiivset edasiviivat tagasisidet.
V sessioon Õppijate eneseregulatsiooni toetamine
Enesetõhusus (self-efficacy) on õpilaste ettekujutus oma õppimisest ja sellest, kuidas seda teha edukalt. Eneseregulatsioon (self-regulation) on laiem mõiste. Enamik eneseregulatsiooni valdavaid õpilasi omavad suurt enesetõhususe määra, kuid lisaks suudavad nad kavandada oma arengut. Nad püstitavad eesmärke, suudavad planeerida, jälgivad oma tegevust ja motiveerivad ennast ise. Kui õpetaja valdab kujundava hindamise strateegiad hästi, siis annab ta ühtlasi õpilastele mudeli eneseregulatsiooni strateegiate kasutamiseks.
Ennast reguleeriv õpilane analüüsib ise oma sooritust. Analüüsist saame rääkida juhul, kui õpilane kategoriseerib ise oma vead ja teeb sellest järeldused. Enamasti saab vead liigitada kolme kategooriasse:
• hooletusvead
• lihtvead (teadsin vastust, kuid tegin vale valiku või lihtsa valearvestuse)
• põhimõttelised vead (ei teadnud vastust, ei saanud küsimusest aru).
Üks terviklikumaid eneseregulatsiooni toetamise meetodeid on arengumapp, mis ei kujuta endast lihtsalt tööde ja töölehtede hoidlat, vaid kindla struktuuriga isiksuse arengu kroonikat, milles iga leht on saavutanud teetähise staatuse.
Sessioonil õpitakse tundma õpilaste eneseregulatsiooni toetamise võimalusi
.
VI sessioon Õpetaja eneseanalüüs
Informatsioon, mida õpetaja saab kujundavast hindamisest, aitab õpetajal otsustada, kui palju aega kulutada erinevatele teemadele ning missuguste teadmiste ja oskuste arendamisele eelkõige keskenduda. Enamik kujundava hindamise praktikaid aitavad õpetajal häälestada õpetamist vastavalt õpilaste ootustele. Tegevuse kavandamise ja analüüsi mudeliks võib olla pideva parendamise tsükkel ehk Demingi tsükkel või Saka ring.
Sessioonil arutletakse võimaluste üle, kuidas kasutada nii kujundavast kui kokkuvõtvast hindamisest (sh riigieksamid, lõpueksamid, tasemetööd) saadud informatsiooni oma töö analüüsimisel ja edasise õppeprotsessi kavandamisel.
Konverents Kolleegilt kolleegile
Koolis toimub konverents, millel osalevad kõik kooli pedagoogid. Professionaalses õpikogukonnas osalenud õpetajad tutvustavad oma parimaid õpetamiskogemusi ning jagavad kolleegidega oma mõtteid seoses osalemisega õpikogukonnas ja kujundava hindamise strateegiate rakendamisel klassiruumis. Ürituse mõte on julgustada kooli teisi pedagooge ühinema uute kogukondadega, mida hakkavad juhendama õppekava lõpetanud kolleegid.
Omandatavad teadmised ja oskused
Õppekava lõpetanud õpetaja
• tunneb kujundava hindamise põhimõtteid;
• oskab läbi viia õppijate vajadustest lähtuvat eelhindamist;
• organiseerib ja juhendab õppimist;
• suudab koostada ja kasutada hindamismudelit konkreetsele õppeülesandele;
• mõistab ette vaatava tagasiside tähendust ja suudab õppija sooritusele tagasisidet anda;
• koostab õppija eneseanalüüsiks sobivaid küsimustikke ja analüüsib tulemusi;
• analüüsib oma tööd ja kasutab saadud informatsiooni õppeprotsessi kavandamisel;
• oskab analüüsida oma kollegi tegevust;
• on motiveeritud hankima uut teavet kujundava hindamise kohta erinevatest allikatest;
• suudab teha koostööd kujundava hindamise rakendamisel klassiruumis;
• omab valmisolekut juhendada uut professionaalset õpikogukonda kujundava hindamise juurutamisel koolikultuuris.
Koolitus toimub auditoorse ja e-õppe vormis.
Õppe eesmärgid
Luua tingimused ja keskkond õpetaja professionaalseks arenguks järgmistes valdkondades:
• õppimise eesmärkide ja oodatava õpitulemuse jagamine, õppijate vajaduste kaardistamine ja hindamine
• õppimise organiseerimine küsimuste abil
• õppijate juhendamine klassiruumis õppimise ajal, hindamismudel ja selle kasutamine õppijate enesehindamise vahendina;
• edasiviiva tagasiside andmine;
• õppijate eneseregulatsiooni toetamine;
• õpetaja eneseanalüüs ja parendamisotsuste vastuvõtmine õppeprotsessi edasisel kavandamisel;
• õpetajate professionaalse õpikogukonna juhendamine.
Õppeaja kestus
Üks õppeaasta. Kokku toimub 6 õppesessiooni ja konverents.
Õpingute alustamise tingimused
Õpetajate professionaalse õpikogukonna registreerumine koolitusele. Õpikogukonda kuuluv õpetaja peab koolitusaastal reaalselt töötama vähemalt ühe klassiga Professionaalse õpikogukonna koosseisu moodustamiseks on kaks võimalust:
1. 4-, 6- või 8-liikmeline õpikogukond ühe kooli baasil;
2. 4-, 6- või 8-liikmeline koolidevaheline kogukond, igast koolist 2 õpetajat.
Õppekava maht
Õppekava maht 160 tundi.
• 6 õppesessiooni, iga sessiooni maht 24 tundi:
o 4 tundi auditoorset tööd;
o 20 tundi iseseisvat tööd ja koostööd oma partneriga artiklite lugemiseks, kujundava hindamise strateegiate rakendamiseks klassiruumis jakodutööks.
• Konverents, maht 16 tundi:
o 6 tundi auditoorset tööd;
o 10 tundi iseseisvat tööd eneseanalüüsiks ja konverentsi ettekande ettevalmistamiseks.
Õppekava sisu kirjeldus
I sessioon Õppimise eesmärgid ja eelhindamine
Tingimuste loomine õppimiseks algab eesmärkide jagamisest (Kuhu ma lähen?). Eesti õppekavade kontekstis on õppe-eesmärgid sõnastatud õpitulemustena. See on kõigi õppijate jaoks ühesugune, erinev on aga see, kust keegi oma eesmärgi suunas alustab (Kus ma olen?). Selle tõttu on igal õpilasel ka erinev tee käia (Kuidas ma täidan tühimiku?)
Õpetajad peavad suutma hinnata, kas õpilased said õpieesmärkidest aru ja kas nad teavad, missugust õpitulemust neilt oodatakse. Õpilased ise selgitavad, kuidas nad mõistavad konkreetset õpieesmärki ja õppeülesannet, mida neil tuleb täita. Kui õpilased pole eesmärki ja ülesannet õigesti mõistnud, saab õpetaja neid suunata. Eesmärkide jagamise juures on õpetajal oluline keskenduda sellele, et tekiks üksteisemõistmine.
Eesmärgistamise protsess koosneb kahest etapist:
• õppe-eesmärkide (õpitulemused) mõistmine
• õpilaste hoiakute ja vajaduste kaardistamine ning hindamine (eelhindamine)
Sessioonil õpitakse tundma õpieesmärkide jagamise võimalusi ja eelhindamise erinevaid fookusi.
II sessioon Õppimise organiseerimine ja hindamismudel
Õppimise organiseerimine käigus peavad õpilased mõistma, missugust õppeülesannet nad hakkavad täitma ja missugused on hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumite jagamise üks vahendeid on hindamismudel, mis peaks õpilastes tekitama küsimusi. Küsimused tekivad siis, kui õpilastel on võimalik hinnata anonüümset sooritust hindamismudeli põhjal.
Õppimine on vastuste leidmine küsimustele, järelikult on peamine küsija õppija. Küsimine õppimise tähenduses ergutab õpilasi mõtlema, eesmärk on tekitada diskussioon, mis on üks efektiivsemaid õppimisvõtteid. Õpetaja tavaliselt algatab arutelu ja sekkub suunavate küsimustega seal, kus vaja. Küsimused on peamine vahend ka kõigi teiste kujundava hindamise strateegiate rakendamisel. Küsimuste abil jagatakse ja püstitatakse eesmärgid, liigutakse edasi õppimise etapis, antakse tagasisidet, toetatakse õpilase eneseregulatsiooni ja formuleeritakse järeldused. Küsimus kontrollimeetodina on teisejärguline.
Mõtlemist ergutavad avatud küsimused, mis võimaldavad teha järeldusi, formuleerida hüpoteese või teha prognoose, oma väiteid tõestada ja põhjendada oma otsustusi. Kuid diskussiooni avamiseks sobib ka kinnine kas-küsimus.
Sessioonil õpitakse koostama hindamismudelit ja õpitakse tundma klassiruumi arutelu ülesehitamise metoodikaid.
III sessioon Õppijate juhendamine klassiruumis
Õpilase arengut toetav õpetaja loob oma klassiruumis tingimused, kus õpilased on enamus ajast diskussioonis ja tegevuses ning õpetaja on kuulaja rollis. Kuulamise all ei ole siin mõeldud mitte üksnes tööd kõrvadega, vaid ka silmade ja südamega. Õpilast toetava keskkonna tingimustes ei ole pikk vaikus klassiruumis hea näitaja, samas
peab kehtima tugev distsipliin, mis tähendab üksteise arvestamist ning reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamist
Kui hea kuulaja on õpetaja? Kindlasti on ta tähelepanelik õpilaste vigade suhtes, aga kas ka tema tugevuste väljatoomisel? Kuulamise väljund on efektiivne tagasiside, mis on oma olemuselt ülesehitav ja ette vaatav, mitte lammutav. Kuulamist kujundava hindamise kontekstis tuleb käsitleda õppeprotsessi juhtimisena selle kõige laiemas tähenduses. Selle käigus õpetaja kuulab, märkab, toetab, juhendab, suunab, julgustab, annab tagasisidet.
Õpetaja vajab informatsiooni selle kohta, kuidas õpilased õppimisest aru saavad. Et õpilast aidata, on vaja teda mõista, et õpilast mõista, on vaja teda kuulata.
Sessioonil tutvustatakse indikaatoreid, kuidas õpetajad saavad klassiruumis tagasisidet õpilaste arusaamise kohta, ja meetodeid, mis julgustavad õpilasi oma mittemõistmise, mõistmise või väärarusaamade kohta õpetajale informatsiooni jagama.
IV sessioon Efektiivne edasiviiv tagasiside
Tagasiside on üks olulisemaid kujundava hindamise komponente. See ühendab kolme formatiivset küsimust: Kuhu ma lähen? Kus ma olen? Kuidas ma saan täita tühimiku? Üldine kiitmine või laitmine on ebaefektiivne, sest ei aita õpilasel mõista, kus ta on ja mida tuleb teha järgmisena. Parim tagasiside on kirjeldav, õigeaegne ning
toob välja õpilase soorituse tugevused ja nõrkused. Tagasiside tugineb hindamismudelil ja/või tugeva töö kriteeriumitel. Tagasiside fookuses on õpilase sooritus, mitte õpilase isiksus ja see peab õpilastes sisendama usku sellesse, et nad on aktiivsed õppijad, mitte passiivsed juhiste järgijad.
Sessiooni käigus õpitakse andma efektiivset edasiviivat tagasisidet.
V sessioon Õppijate eneseregulatsiooni toetamine
Enesetõhusus (self-efficacy) on õpilaste ettekujutus oma õppimisest ja sellest, kuidas seda teha edukalt. Eneseregulatsioon (self-regulation) on laiem mõiste. Enamik eneseregulatsiooni valdavaid õpilasi omavad suurt enesetõhususe määra, kuid lisaks suudavad nad kavandada oma arengut. Nad püstitavad eesmärke, suudavad planeerida, jälgivad oma tegevust ja motiveerivad ennast ise. Kui õpetaja valdab kujundava hindamise strateegiad hästi, siis annab ta ühtlasi õpilastele mudeli eneseregulatsiooni strateegiate kasutamiseks.
Ennast reguleeriv õpilane analüüsib ise oma sooritust. Analüüsist saame rääkida juhul, kui õpilane kategoriseerib ise oma vead ja teeb sellest järeldused. Enamasti saab vead liigitada kolme kategooriasse:
• hooletusvead
• lihtvead (teadsin vastust, kuid tegin vale valiku või lihtsa valearvestuse)
• põhimõttelised vead (ei teadnud vastust, ei saanud küsimusest aru).
Üks terviklikumaid eneseregulatsiooni toetamise meetodeid on arengumapp, mis ei kujuta endast lihtsalt tööde ja töölehtede hoidlat, vaid kindla struktuuriga isiksuse arengu kroonikat, milles iga leht on saavutanud teetähise staatuse.
Sessioonil õpitakse tundma õpilaste eneseregulatsiooni toetamise võimalusi
.
VI sessioon Õpetaja eneseanalüüs
Informatsioon, mida õpetaja saab kujundavast hindamisest, aitab õpetajal otsustada, kui palju aega kulutada erinevatele teemadele ning missuguste teadmiste ja oskuste arendamisele eelkõige keskenduda. Enamik kujundava hindamise praktikaid aitavad õpetajal häälestada õpetamist vastavalt õpilaste ootustele. Tegevuse kavandamise ja analüüsi mudeliks võib olla pideva parendamise tsükkel ehk Demingi tsükkel või Saka ring.
Sessioonil arutletakse võimaluste üle, kuidas kasutada nii kujundavast kui kokkuvõtvast hindamisest (sh riigieksamid, lõpueksamid, tasemetööd) saadud informatsiooni oma töö analüüsimisel ja edasise õppeprotsessi kavandamisel.
Konverents Kolleegilt kolleegile
Koolis toimub konverents, millel osalevad kõik kooli pedagoogid. Professionaalses õpikogukonnas osalenud õpetajad tutvustavad oma parimaid õpetamiskogemusi ning jagavad kolleegidega oma mõtteid seoses osalemisega õpikogukonnas ja kujundava hindamise strateegiate rakendamisel klassiruumis. Ürituse mõte on julgustada kooli teisi pedagooge ühinema uute kogukondadega, mida hakkavad juhendama õppekava lõpetanud kolleegid.
Omandatavad teadmised ja oskused
Õppekava lõpetanud õpetaja
• tunneb kujundava hindamise põhimõtteid;
• oskab läbi viia õppijate vajadustest lähtuvat eelhindamist;
• organiseerib ja juhendab õppimist;
• suudab koostada ja kasutada hindamismudelit konkreetsele õppeülesandele;
• mõistab ette vaatava tagasiside tähendust ja suudab õppija sooritusele tagasisidet anda;
• koostab õppija eneseanalüüsiks sobivaid küsimustikke ja analüüsib tulemusi;
• analüüsib oma tööd ja kasutab saadud informatsiooni õppeprotsessi kavandamisel;
• oskab analüüsida oma kollegi tegevust;
• on motiveeritud hankima uut teavet kujundava hindamise kohta erinevatest allikatest;
• suudab teha koostööd kujundava hindamise rakendamisel klassiruumis;
• omab valmisolekut juhendada uut professionaalset õpikogukonda kujundava hindamise juurutamisel koolikultuuris.
