Käitumise ja hoolsuse hindamine kujundava hindamise kontekstis

Leelo Tiisvelt
18.12.2010
HTM käsiraamat "Käitiumise kujundav hindamine. Koolikorralduslikke lahendusi."

Käitumise ja hoolsuse hindamise mõte on saada koolipere liikmetelt igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist (õppekava). Igal koolipere liikmel, nii õpetajal, sekretäril kui puhastusteenistujal on õigus sekkuda, kui on toimumas midagi, mis ei käi kokku üldtunnustatud arusaamaga heast käitumistavast või tunnustada õpilast või kollegi, kui ta on silma paistnud millegi erilisega. Tähtis on luua koolikultuur, mis loob sellise turvalise õpikeskkonna, kus vastutuse võtmine kodanikuna on loomulik.

Iga kooliaasta algab üleriigilse koolirahu väljakuulutamisega ja see dokument on hea alus üksteist märkava ja toetava hoiaku kujundamiseks. Koolirahu lepingu ettelugemisest ja allkirjastamisest õpetajaskonna nimel kooli direktori poolt ja õpilaskonna nimel õpilasesinduse presidendi poolt võiks kujuneda kooliaasta avaaktuse üks tipphetki. Oluline on, et allkirjastatud leping oleks kogu kooliaasta vältel koolipere jaoks nähtaval kohal, et anda oma headest kavatsustest kogu aeg märku. Koolirahu leping muutub õpilaste jaoks mõistetavamaks, kui nad selle põhjal oma isikliku sõnumi edasi saavad kanda. Esimestes klassijuhatajatundides, kus tavaliselt toimub kokkulepete sõlmimine ja reeglite kehtestamine, on võimalik sama teemat heas mõttes veel ekspluateerida, luua näiteks oma klassi koolirahu plakat, millele kirjutavad alla kõik klassi õpilased ja õpetajad. Selline tegevus annab lepingule emotsionaalse õpilasest lähtuva aktsendi.

Turvalise õpikeskkonna loomine  ning hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine algab väikestest asjadest, mida on võimalik mõelda suureks. Üks võimalus, mida nii mõnedki koolid juba praegu rakendavad, on kooli kodukorra kõige olulisemate reeglite presenteerimine kooliruumis, see on nähtavam ja mõjuvam kindlasti siis, kui on vormistatud maitsekalt või veel parem, kui selles on kasutatud õpilaste endi poolt loodud lahendusi.

Käitumist ja hoolsust saab hinnata selles füüsilises ja emotsionaalses raamistikus, milles kool tervikuna asub. Reeglitest kinnipidamist ei ole võimalik hinnata enne, kui need on kehtestatud. Kuna hindamine üldse, veel rohkem käitumise hindamine on subjektiivne, pole mõistlik keskenduda hinde panemisele, mis kannab lõplikkuse pitserit ja tekitab hinnatavas paratamatult soovi näidata ennast hindajate silmis paremana. Olulisem on anda õpilasele kogu aeg  tagasisidet, veel parem on suunata ta ise oma käitumist jälgima, analüüsima ja sellele hinnangut andma. Eesmärk on ju õpilase areng ja tema valmisolek tulla toime iseseisvas elus, kus tuleb kogu aeg valida sobivaid käitumismudeleid. Oma käitumist või parem oleks öelda ülalpidamist on võimalik teadlikult muuta, selleks on välja mõeldud reeglid ja kokkulepped, mis on tavaliselt lihtsas sõnastuses ja täidetavad. Kuid igal õpilasel on oma taustsüteem, milles on välja kujunenud tema hoiakud ja väärtushinnangud, neid muuta on keeruline ja aeganõudev.

Õppekava näeb ette, et vähemalt kaks korda aastas antakse põhikooli õpilase käitumisele ja sealhulgas hoolsusele tagasisidet, aluseks üldpädevused, mis omakorda on seotud läbivate teemadega. Iga kooli meeskonna ülesanne on välja mõelda, kuidas seda teha. Üldpädevused on sõnastatud õppekava üldosas ja neid saab kohandada igale klassiastmele, arvestada ka üldise koolikultuuri või koguni paikkonna tavade ja ootustega.

Kujundava hindamise põhimõtete kohaselt peab õpilane
·         mõistma, mida temalt oodatakse
·         teadma, mille alusel teda hinnatakse
·         saama aru, missugused muutused tema käitumises on toimunud võrreldes eelmise hindamisperioodiga

Käitumise ja hoolsuse hindamiseks sobib väga hästi hindamismudel, mille kriteeriumides on õpetaja, õpilane ja ideaaljuhul ka õpilase vanem kokku leppinud. Koostöö selle nimel algab esimeses klassis. Paljudes koolides on hea tava, et 1. klassi õpetaja kutsub oma õpilased ja nende vanemad kokku juba enne kooliaasta algust. Sageli korraldatakse väike väljasõit või piknik, mille eesmärk on omavahel tuttavaks saada. See on hea algus sisulisele koostööle, kui õpetaja võtab väljasõidu peamiseks eesmärgiks töötada koos oma laste ja vanematega välja mudel käitumise ja hoolsuse hindamiseks. Õpetaja saab selles protsessis kasutada enamikke loova õppimise meetodeid, nagu näiteks ajurünnaku, ideekaart, sik-sak, väärtuste joon, ümarlaud jne. Kooli klassijuhatajate meeskond saab teha ära eeltöö ja koostada käitumise ja hoolsuse hindamismudeli näidised igale klassiastmele. Selles protsessis õpivad kõik üksteist tundma, tutvuvad kooli õppekava üldosa ja kooli kodukorraga, sest selles raamistikus sünnibki kokkulepe, milles iga sõna on läbi arutatud ja kõigile osapooltele arusaadav ja lihtsas keeles kirja pandud.

Hindamismudeli alusel saab oma käitumisel hinnangu anda nii laps ise, tema klassikaaslased, õpetajad kui pereliikmed. Kuidas ja kas kõiki andmeid kokku koguda, on juba tehniline probleem, millele saavad kooli IT-spetsialistid kindlasti lahenduse leida.

Käitumise ja hoolsuse hindamismudel on üks peamisi allikaid, mille põhjal toimub arenguvestlus. Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine. (Õppekava) 

Arenguvestlusel on võimalik käitumise hindamismudeli kriteerimeid näidetega illustreerida, et oleks võimalik aru saada, kuidas üks või teine osapool seda mõistab, mida oluliseks peetakse. Erilise tähelepanu alla tuleb võtta need kriteeriumid, kus õpilane on hinnanud ennast teisiti, võrreldes oma kaalsate või täiskasvanutega. Näiteks andis õpilane endale viisakuse ja lubaduste täitmise kriteeriumi alusel kõrge hinnagu, kuid tema kaaslased ja täiskasvanud mitte. Vestluse käigus selgus, et õpilane peab viisakaks käitumiseks seda, kui ta mitte kunagi ei sekku, on alati kõrvalseisja ja lubaduste täitmisena käsitleb ta vaid oma isiklike õppeülesannete täitmist. Enamik kaasõpilasi ja täiskasvanuid pidas selle kriteeriumi juures oluliseks ka üldist aktiivset hoiakut olla abivalmis. Vestluse käigus selgub ja ühtlustub see, mida me ühe või teise kriteeriumi puhul üldse oluliseks peame. Laps saab selgitada oma käitumise motiive ja õpetaja peegeldab talle, kuidas kaaslased tema käitumist tajuvad.

Õpilastega tuleb kindlasti arutleda kriteeriumides kasutatavate võtmeverbide tähenduse üle või õigemini tuleb kokku leppida, kuidas me nende tähendust mõistame. Näiteks kuidas me käsitleme sõna austama. Kas austamiseks piisab juba sellest, et ma ei räägi kunagi halvasti konkreetse inimese või sündmuse kohta või eeldab austus valmisolekut kellegi või millegi kaitseks välja astuda.  Küsimusi võib tekkida ka sarnase tähendusega verbide osas: kas lugu pidama  ja austama on sünonüümid.

Käitumise ja hoolsuse hindamiseks ei piisa üksnes klassiruumi tegevustest. Kooli ülesanne on luua tingimused just väljaspool klassiruumi, kus õpilase üks või teine hoiak või väärtushinnang avalduda saaks. Kooli õppekavas kirjeldatakse ja tööplaanis planeeritakse tegevused, mis võimaldavad igas vanuses õpilase üldpädevuste kujunemist läbivate teemade ja õppeinete lõimingu kaudu ning pakutakse välja ka vöimalikud koostööpartnerid väljastpoolt kooli. Kui me seame üheks käitumise hindamise kriteerimiks loodust hoidva käitumise, siis peame kavandama tegevused, kus õpilane saab oma suhtumist loodusesse väljendada.  Kõikide tegevuste lõpus täidavad õpilased tagasisidelehe, mis võimaldab muuhulgas hinnata ka õpilase seotuse tajumist ja väärtustamist loodusega.

Näide 1. Ohutu liiklemise oskuse hindamine 4. klassis (enesemääratlus)

Käitumise hindamise kriteerium: Tunneb liikluseeskirja ja liikleb ohutult jalgrattal. Arvestab kaasliiklejatega.

Igal kevadel on 4. klassi õpilaste jaoks aktuaalme teema jalgrattasõiduload. Paljud koolid võimaldavad õpilastel osaleda jalgrattasõidukoolitusel, mille käigus õpitakse tundma liikluseeskirja, sooritatakse nii teooria- kui praktiline eksam. Viimasel koolinädalal toimub jalgrattamatk (läbiv teema tervis ja ohutus). Projekt käigus on võimalik hinnata õpilaste erinevaid teadmisi ja oskusi, näiteks kohalike vaatamisväärsuste tundmist ja suutlikkust kaardi järgi orienteeruda (loodusõpetus). Õpilased võivad rühmatööna juba enne matka valmistada ette lühikese esitluse konkreetse objekti kohta.  Pärast matka täidavad õpilased tagasisidelehe, kus nad annavad hinnangu endale kui liiklejale.

Näide 2. Koostööoskuse hindamine (suhted)

Käitumise hindamise kriteerium: peab kinni kokkulepetest, võtab endale vastutuse.

Üleriigilise konkursi „Piparkoogimaania“ raames toimub igal aastal klassidevaheline konkurss, mis lõpeb näitusega, kuhu on välja pandud kõikide klasside ühistööd. Projekt on suunatud eelkõige II ja III kooliastme õpilastele ja selle käigus realiseeritakse ühtlasi läbivaid teemasid kodanikualgatus ja ettevõtlikkus ning tehnoloogia ja innovatsioon.Eesmärgiks on luua tingimused õpilaste omavaheliseks koostööks. Moodustatakse meeskonnad. Töö algab ideekavandite loomisega (kunstiõpetus). Kavandi teostamise etapis on oluline grupisisese vastutuse jagamine: tooraine muretsemine, õppeköögi broneerimine, komponentide küpsetamine, töö kokkupanek, õppeköögi koristamine, töö vormistamine näituseks, idee tutvustamine kaaslastele (kodundus). Kogu tegevus toimub klassiõhtul, millel osalevad ka õpilaste vanemad. Tagasisideküsitluse peamine fookus on hinnangu andmisel omavahelisele koostööle ja õpilase isikliku panuse hindamisel.

Kujundava hindamise käigus luuakse olukord, kus nii õpilasel, õpetajal kui vanemal on võimalik näha, missugused muutused toimuvad õpilasega õppimise käigus. Need muutused on tugevalt seotud tema hoiakute ja väärtushinnangutega, seega on kogu õppeprotsess tingimuste loomine tagasiside andmiseks tema käitumise kohta.